• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Lümati

Lümati Raamatukogu ajalugu

  1. aasta 4. novembril asutati Lümati külas Ranna valla vallasekretär J. Priimäe ja Raatvere külakooli õpetaja K. Paju ettevõttel Ranna Rahvaraamatukogu Selts. See organisatsioon oli esimene isetegevuse viljeleja siin maanurgas ja ühtlasi asutas ka esimese avaliku raamatukogu. See rajati selleaegsete Sassukvere ja Raatvere kooliraamatukogude raamatutest. Paluti lisa annetuste näol. Algul oli raamatuid vähe ning mahtusid ühte kappi ära.

Et seltsil puudus seltsimaja, siis taotleti vallavolikogult luba saada Lümati külas asuv magasiait seltsile ning 1914. a. otsustatigi ümberehitus läbi viia.

Tööd alustanud raamatukogu suuruse, koosseisu, teoste väärtuse ja loetavuse kohta ning kes otseselt raamatukogu hooldas ei ole õnnestunud välja selgitada.

Täpsemad andmed on aastast 1926. Ranna Rahvaraamatukogu Seltsi juhatuse protokollidest

27.dets. 1926. a. – 31.okt. 1940. a. selgub mõningaid andmeid fondi ja töötajate kohta.

  1. a.kulus raamatukogu varustusele ja raamatutele 5571 marka. Raha saadi seltsile liikmemaksudest, kingitustest, seltsimaja saali üürist, pidudest ja väärtpaberitest.
  2. a. valis selts raamatukoguhoidjaks lähedal elava talupidaja ning aktiivse seltsielus osaleja Kodavere kihelkonnakooli haridusega Johhannes Mägi.
  3. a. oli raamatukogu Ranna 6-kl. algkooli juures. Raamatukoguhoidjaks valiti kooliõpetaja Leili Roots.
  4. a. 6. juulil võttis selts vastu raamatukogu juhataja- Rahvaraamatukogu Seltsi poolt kokku seatud „ülalpeetava avaliku raamatukogu tarvitamiskorra määruse.” Ning saatis selle Maakonnavalitsusele kinnitamiseks.
  5. a. sõlmiti leping vallavalitsusega avaliku raamatukogu ülesannete kohta.
  6. a. 22. märtsil määrati raamatukogu toimkond: Karl Paju, Samuel Pärlin, Johannes Reimann.
  7. a. Ranna Rahvaraamatukogu Seltsimaja võetakse vastu rahvamajade võrku, aga selts peab seda ise üleval.

1932 – 1940  raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Karl Paju.

  1. a. sõlmis selts lepingu vallavalitsusega raamatukogu ülalpidamise kohta.
  2. a. asus tööle Adeele Tarto( siis veel Randmaa)

Hariduseks 6-kl. algkool ja 2 aastane kodumajanduskool.

Sel ajal oli kogu raamatukogu 2 kappi, umbes 900 raamatut, üks põhinimestik ja vihikkataloog.Töö seisnes raamatute ostmises, ostude vormistamises ning raamatute laenutamises.

Suure Isamaasõja ajal 1942. a.koos teiste nõukogude aktivistidega vintsutati ülekuulamistega ka raamatukogu töötajat. Fondist korjati välja pea kogu aasta jooksul juurde saadud kirjandus. Palka enam ei makstud, aga raamatuid laenutati edasi nagu ennegi igal pühapäeval.

  1. a.5 veebr. –1944. a.juunini viibis A.Tarto koonduslaagris.

Raamatukokku tööle sai asuda uuesti 1944. a. oktoobris, kui nõukogude võim oli võitnud ning töötas 1955. a. märtsini.Raamatuid oli alles umbes 600. Neil aastail nõuti raamatukogu töötajalt palju sellist millel polnud raamatukoguga midagi ühist. Loomaloendused, loosungite tegemised oktoobripühadeks ja 1. maiks, raamatukogule kütte varumine, kolhoosile graafikute tegemine(nät.piima väljalüpsi kohta)

Rändraamatukogu töötas aastatel 1953 -1958 Jõudi kolhoosi keskuses.

Teine rändkogu oli Kadrina võitööstuse juures.

Laenutuspunkt oli Ranna 8-kl. kooli juures 1964  – 1980 (kuni kooli hävimiseni).

Aastatel 1955 märts kuni 1962 töötasid raamatukogus Tiiu Kask, Antonina Konstantinova ja Milvi Laasma.Kes kui kaua andmed puuduvad.

1962 -1980. a. 15 aprillini töötas jällegi Adeele Tarto, kuni jäi pensionile.

  1. a. lõpuks oli fond 9000 köidet.
  2. a. sai raamatukogu kõrval tubadest väljakolinud kolhoosi kontori ruumid omale.

Raamatukogu juures töötas raamatusõprade ring.

Tänu uuele kolhoosi esimehele Evald Niinemäele sai raamatukogu 1970 a.  300rbl., mille eest osteti riiulid, kirjutuslaud, laenutuspult ja uued lauad.

1971 a. oli raamatukogul nõukogude aastate jooksul kõige enam lugejaid ja laenutusi. Vastavalt 394 ja 5976.

  1. aastast hakkasid arvulised näitajad alanema.

1973 a. said kataloogid valmis.

1980 a. nimetatakse Ranna Külaraamatukogu ümber Lümati Raamatukoguks.

1980 a. asus tööle Ene Maasik ja töötas seal kuni pensionini 2016. aasta detsembris.

  1. aastast töötab juhtajana Moonika Metsma.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=1910 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2018.