• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Elva Linnaraamatukogu

Elva linnaraamatukogu

Elva ajalugu ei ole pikk. Asula teke oli seotud Tartu-Valga raudtee ehitamisega aastail 1886-1889. Aastal 1905 alustas tööd apteek. 1907. a loodi Elva tuletõrjujate selts, millest kujunes kohaliku kultuurielu kujundaja ja suunaja pikaks ajaks. 1913. a hakatati kooliharidust andma ning 1922. a asutati haridusselts, millest sai Elva raamatukogule alusepanija.

Elva hariduse selts alustas raamatukogu loomist 1922. a.

1923. a 1. oktoobril otsustati haridusseltsi koosolekul, et raamatukogu avatakse Elva kõrgema algkooli ruumides 17,5 ruutmeetri suurusel pinnal. Raamatukogu tööd asus korraldama koolijuhataja Johannes Lange. Kui alguses oli raamatukogu mõeldud vaid seltsi liikmetele, siis 1924. a tehti see kättesaadavaks kõigile elvalastele.

1925. a aruandest võib lugeda: raamatukogu asub algkoolis, tema kasutada on üks tuba ning kogu on avatud kaks korda nädalas – igal esmaspäeval ja reedel. Lugejaid on 83, raamatuid kogus 120.

1927. a viidi raamatud koolimajast üle raamatukauplusse. Raamatukoguhoidja kohustusi asus täitma proua Tammina.

Aastal 1933 oli raamatukogu asukohaks Kesk tn 27, kus tema käsutuses oli üks tuba ja kinnine kapp. Raamatukogu ülalpidajaks oli nime poolest haridusselts, kuid tegelikult püsis ta vaid kohaliku omavalitsuse ja riigi toel. Raamatukogu oli avatud kuus korda nädalas, raamatute arvuks oli 608 eksemplari ja laenutusi oli 1806. Samal aastal valiti ka uus juhataja – E. Anderson. Raamatukogu töötas üsna korralikult. Uute lugejate juurdesaamiseks kaotati tagatismaks, kuid säilis laenutamistasu.

1939. a anti raamatukogu juhataja ja -hoidja koht Helmi Hendriksonile. 1940. a katkes raamatukogu tegevus mõneks ajaks.

1945. a sai juhatajaks Johanna Saar. Kogu suuruseks oli sel ajal umbes 1013 raamatut, mis komplekteeriti endistest raamatutest ja juurde saadi ka peremeheta jäänud raamatuid. Raamatukogu asukohaks sai Tuletõrje tn 8, kus samas majas asusid veel kultuurimaja, tuletõrjeühing ja kino.

1951. aastal eraldati raamatukogu fondist lasteraamatud ning moodustati Elva Lasteraamatukogu.

Raamatukogu juhatajana töötas Johanna Saar aastail 1940-1950, Sergei Hunt 1950-1954, Laine Lainevool 1954-1956, Maimu Liplap 1956-1959 ja Alfred Kotta 1959. aastal 3 kuud. Kui 1959. a tuli juhatajaks Aime Naanuri, sai raamatukogutöö Elvas uue hoo. Raamatukogu lugemistuba oli elvalaste seas populaarne koht, sest seal toimus palju huvitavaid kirjandusüritusi.

1977. a asus raamatukogu juhatajana tööle Nääli Rebane. Tema ja Arvo Mälbergi eestvedamisel hakkas raamatukogu juures tegutsema raamatusõprade klubi Arbi.1959. a kolis raamatukogu aadressile Pikk tn 2, kus ta 48 aastat jagas ruume Tartumaa muuseumiga. Selles ahiküttega hoones kuulus raamatukogule 116 m². Ruumide seisukord oli väga halb – kaks tuba jäid kitsaks nii raamatutele kui lugejatele. Seetõttu ei kahelnud keegi raamatukogu uute ruumide vajalikkuses. Mõtted hakkasid teoks saama 2002. a lõpul, mil hakati otsima raamatukogule uusi ruume. Erinevate variantide seast valiti välja Elva algkooli esimene korrus. Ehitust toetas ka kultuuriministeerium.

Raamatukogu ruumide projekti ja sisekujunduse autoriks oli arhitekt Ilmar Jalas. Ehitajaks valiti ehitusfirma AS Tevo.

1. novembril 2004 liideti linnaraamatukogu juurde Elva lasteraamatukogu, samal aastal valisid Elva elanikud aasta teoks raamatukogu ehitamise.

2006. a liideti linnaraamatukogu lasteosakonna juurde Elva gümnaasiumi algkooliosa raamatukogu.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=263 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2019.