Härma raamatukogu*
Kõrveküla algkooli kroonik kirjutab: “26. mail (1903) korraldati kooli ruumides laat, mille tulu eest soetati õppevahendeid; muuseas, selle raha eest soetati väike raamatukogu õpilastele ja osteti mõned esemed kooli muuseumile.”
Raamatukogunduse algusajaks Kõrvekülas võimegi õigustatult pidada aastat 1903. Toona kooli juurde loodud raamatukogu ei ole kaotanud tänapäevani sellega sidet. Tänane Härma raamatukogu ongi eripärane – ühendatud on kooli- ja rahvaraamatukogu.
Kuigi aegade jooksul on olnud ümbruskonnas mitmeid raamatukogusid (Vesneri, Tammistu, Kärkna jt), sai Kõrveküla endale rahvaraamatukogu alles 5. oktoobril 1994. Kodanikualgatuse eestvedajateks olid Anton Palubinskas, Jaanus Randma, Tiina Pallum, Jüri Nuust, Tarvo Rannamees, Maire Piirman ja Kalev Puutsa. Tartu vallavalitsus eesotsas Aivar Soobi, Liivi Fuchsi ja Jaana Puuriga toetas igati elanike initsiatiivi. Vallamaja hoones raamatukogule eraldatud 22 ruutmeetrit oli saavutus.
Esimeseks raamatukogu juhatajaks kinnitati konkursi alusel Pilvi Pindma, kes oli selles ametis pisut üle aasta. Kogenud kultuuritöötajana köitis ta inimesi teemaõhtutega. Eriti kaalukaks ürituseks oli Eesti Vabariigi riigitegelase Kaarel Eenpalu sünnikohas mälestuskivi avamise tseremoonia.
Raamatufond kasvas, ruum vallamajas jäi kitsaks. Kõrveküla kooli juhtkonna ja vallavalitsuse koostööle järgnes otsus ühendada kooli- ja rahvaraamatukogu. Ruumid (68 m²) andis kool, soetati uut mööblit ja arvuteid. Usinalt hakati kasutama Soome päritolu raamatukoguprogrammi Kirjasto-3000. Töömahu suurenemise tõttu kinnitas Tartu valla volikogu töötajate koosseisuks 1,3 töötajat (kellest see 0,3 oli kirjas andmesisestajana, kuid tegi loomulikult kõiki vajalikke raamatukogutöid). Kiitust väärivad raamatukogu toonased töötajad Ele Pendla ja Margit Sakson.
Härma raamatukogus tunti parajasti rõõmu selle üle, et oli suudetud lõpetada põhifondi sisestamine Kirjastosse, kui tuli teade uuest tasemest Tartumaa raamatukogudes – ühinemisest tarkvaraprogrammiga Urram. Nüüdseks on Härma raamatukogus ka Urramiga kõik korras, lisaks on sisestatud Kõrveküla kooli õppe- ja metoodiline kirjandus nn kooli-Urramisse. Sisestustööd on tehtud korrektselt tänu Ene Lehele, kes töötab raamatukogus juba alates 2000. a. Õpikute laenutamine ja arvestus toimub neljandat aastat uue programmi alusel.
Raamatukogu areng on toimunud pidevalt. Tänu Kõrveküla kooli renoveerimisele sai ka Härma raamatukogu 2006. a uued ja suuremad ruumid, samuti sisustuse ja uued arvutid.
Oma põhitegevuses, eriti komplekteerimisel, lähtub raamatukogu nii kooli kui piirkonna elanike vajadustest ja huvidest. Raamatukogu on heas koostöös Tartumaa keskraamatukoguga. Loomulik on tihe koostöö kooliga – Härma raamatukogu pakub koolile väga mitmekülgses valikus kirjandust, tavaline kooliraamatukogu seda ei suudaks.
Raamatukogu juures töötas lastele 11 aastat raamatusõprade ring. Viimastel aastatel on aktiviseerinud eakate ringi tegevus Ellen Pogosti juhtimisel. Raamatukogu katuse all on tegutsenud Kõrveküla naisselts Miina Meeli Kruusi eestvedamisel ja MTÜ Kõrvekülaline.
Härma raamatukogu igapäevategevust on ilmestanud aastate vältel arvukad kohtumised, õppe- ja huvikäigud. Hea meelega tutvustatakse oma raamatukogu nii lähedalt kui kaugelt tulnud inimestele.
2010. aastast töötab raamatukogu Kõrveküla raamatukogu haruraamatukoguna. Lugejaid teenindavad Kaja Schultz ja Mare Sumberg.
*2020. aasta 13. märtsist on raamatukogu suletud. Lugejaid teenindab Kõrveküla raamatukogu.