Kallaste raamatukogu
Kallaste haridusselts, mis loodi 1920. a, otsustas asutada raamatukogu 4. oktoobril 1925. Alevivalitsus toetas üritust 5000 margaga ja teist sama palju saadi haridusministeeriumilt ja eraisikutelt. Selle raha eest osteti esimesed 64 raamatut. Raamatukoguhoidjaks valiti kooliõpetaja Viktor Orlov (Orloff). Raamatukogu paigutati algkooli ruumidesse (kasutada oli 10,3 m²).
Haridusselts ostis 1926. a põllutööministeeriumilt vana trahterihoone ja kohandas sellest seltsimaja, mis 1929. a sai ka raamatukogu asupaigaks. Raamatukogu oli avatud igal pühapäeval kell 10 kuni 13. Korraga laenutati kaks raamatut kaheks nädalaks. Kasutamise eest tuli lugejal maksta 20 marka kuus. 1926. a lõpuks oli kogus 128 raamatut, sellest 10 eesti keeles. Registreeritud oli 21 lugejat, kellele aasta jooksu laenutati 198 vene- ja 2 eestikeelset raamatut.
1927. a valiti raamatukogu nõukogu koosseisus: haridusseltsi esimees Jossif Dolgošev, kohalikud kaupmehed J. Pavlov ja D. Goruškin. 1930. a oli raamatukogus 778 köidet. Mitmeid kultuuriüritusi korraldas raamatukogu koos haridusseltsiga.
Nõukogude võim likvideeris Kallaste haridusseltsi 1940. a. Sõjapäevil raamatukogu tegevus soikus. 1941. a 1. jaanuariks oli raamatukogus 1102 köidet, raamatufond ei saanud sõjas palju kannatada.
Raamatukogu avati taas 1944. a 3. detsembril, juhatajaks hakkas Pelageja Venikova (Sarens). Esimestel sõjajärgsetel aastatel vahetusid juhatajad vähemalt korra aastas. Peamine nõue töötajatele oli poliitiline meelsus. Raamatukogu tööd organiseeris ja juhatas 1945. a loodud Tartu maakonna täitevkomitee kultuuri- ja haridusosakond.
Aastail 1946–1947 töötas raamatukogu juhatajana Paraskeva Pavlova (Goruškina). Raamatukogu asus Tartu tänava (praegu Võidu tn) majas nr 45. Aastal 1947 registreeriti juba 86 lugejat ja 1395 laenutust. Korraldati 7 raamatunäitust ja 8 ettelugemist, fondis oli 1300 raamatut (800 vene- ja 500 eestikeelset).
1948. a valiti raamatukogu juhatajaks Dominika Plešankova ja raamatukogu sai juurde lugemistoa.
1950. a asutati lastekirjanduse fondi põhjal iseseisev lasteraamatukogu kahe töötajaga.
1950. a sündis uuest seadusest lähtuvalt Kallaste rajoon ja raamatukogu nimetati ümber – Kallaste linnaraamatukogust sai Kallaste rajooniraamatukogu. Sellega kaasnes ka töömahu suurenemine, lisandusid uued töökohad (kaks laenutajat ja hiljem ka lugemissaali juhataja). Juhatajaks määrati Olga Joganson.
1956. a koliti raamatukogu koos lasteraamatukoguga vastvalminud majja Oja tn 11 (hilisem Keskväljak 1). Tollal oli raamatukogule seal küllaldaselt ruumi – kogus oli 8249 venekeelset raamatut, eestikeelseid ei olnud järel ühtegi.
1957. a tuli raamatukogu juhatajana tööle Helju Peterson, kes raamatukoguhoidjana oli ametis kuni aastani 2001.
1959. a võttis raamatukogu juhtimise aastaks üle Maare Tooming.
1960. a asus juhatajana tööle Heino Porgasaar, kelle juhendusel tegutses pikka aega ka oma teater. Mängiti päris suuri lavatükke, andekaid näitlejaid leidus kutsekooli õpetajate, apteegi- ja haiglatöötajate hulgas. Heino Porgasaar oli ka üks tolle aja edukaimaid mälumänguturniiridel osalejaid. Raamatukogus töötas ta 40 aastat (kuni aastani 2000).
1975. a loodi raamatukogu eesvõttel Eesti raamatuühingu Kallaste algorganisatsioon.
1990. a täienes Kallaste raamatukogu fond ka esimeste Välis-Eesti kirjastuste poolt ilmutatud raamatutega.
2001. a asus raamatukogu juhatajana tööle Siiri Ušakova.
2006. a 28. oktoobril tekkis Kallaste linnavalitsuse hoones tulekahju. Renoveerimise ootuses raamatukogu ruumid ja umbes 50% raamatufondist sai veekahjustusi. Raamatud evakueeriti Kallaste lasteaia ruumidesse.
Uued ruumid leidis kohalik linnavalitsus ja –volikogu lasteaiahoone „Vikerkaar“ osaliselt mittekasutatavas osas.
2007.a. juunikuu 20-dal päeval avati raamatukogu lugejatele lasteaiahoone „Vikerkaar” kaasaegselt remonditud ruumides aadressil Sõpruse 4.
