• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Rannu

Rannu valla raamatukogud

Rannu vallas on kolm raamatukogu: Rannu, Kureküla ja Sangla. Kõikides raamatukogudes on avalik Internetipunkt ja laenutatakse raamatukoguprogrammi Urram vahendusel.

Raamatukogudega on nagu koolidegagi – väga raske on kindlaks määrata nende täpset asutamise aega. Rannu vallas võib esimeseks avalikuks raamatukoguks pidada Rannu kirikumõisa pastori, filosoofiaprofessor Friedrich Samuel Seideri poolt asutatud laenuraamatukogu. Fr. S. Seider oli Rannus pastoriks aastail 1792-1800, tema raamatukogus võis olla koguni 2000 raamatut. Ajaloost on aga teada, et teda süüdistati keelatud kirjanduse levitamises ja mõisteti sunnitööle. Mats Traat on pannud Fr. S. Seideri loo ilukirjanduslikku vormi (“Armuvägi”).

Rannu raamatukogu

Rannu vallas eksisteeris 1910. a raamatukoguselts Võrtsjärve. Ajalehest Uus Aeg selgub, et seltsile kuulus ligi 500-köiteline raamatukogu ja näitelava dekoratsioon. Raamatukogu kuulus likvideerimisele. Selts suleti küll poliitilistel põhjustel, kuid on arusaamatu, miks keelustati raamatukogu – see töötas seltsist täiesti lahus, raamatukogu juhataja oli väljastpoolt seltsi ja enamik raamatuid oli annetatud haridusministeeriumi poolt. Raamatukogu sulgemine ei meeldinud valla elanikele. Sellest kirjutati Tartu Teatajasse: “Vahest nii mõnigi pudel viina jääks Rannus joomata ning mõnigi tüli tulemata, kui rahval oleks lugemiseks hää raamat.”

1922. a asutati Rannu tööliste seltsi raamatukogu. Juhatajaks oli Oskar Hint ja raamatukogu asus tema kodus. Raamatuid laenutati kaheks nädalaks piiramata koguses. Lugemisraha oli 5% ja trahviraha 3% topelt. Aastal 1922 oli kogus 262 raamatut, need olid paigutatud sisu järgi. Plaaniti korraldada ka pidusid, et saada juurde raha kirjanduse muretsemiseks.

1925. a otsustati Rannu vallas mitte avada iseseisvat raamatukogu, kuid taheti ühendada olemasolevad Rannu tööliste seltsi ja Tamme raamatukogud – keskraamatukogu asunuks O. Hindi juures ja osakond töötanuks Sanglas kõrtsi juures. Kahjuks sellel aastal tegevust ei saadudki alustada, sest siseministri määrusega suleti Rannu tööliste selts ja selle vara (sealhulgas raamatukogu) arestiti. 1926. a anti raamatud üle valla avalikule raamatukogule.

1925. a asusid raamatud vallamajas ühes kapis. Andmed fondi suuruse ja lugejate kohta puuduvad. 1926. a lahkus senine raamatukogu juhataja ametist ja vallanõukogu valis uueks juhatajaks vallavanema abi Johannes Peetsi, kellel tõsteti ka palk 2000 marga peale kuus. Johannes Peetsi hoolde jäi raamatukogu päris pikaks ajaks.

1948. a 15. novembrist kuni 1989. a 1. märtsini töötas raamatukogu juhatajana Maimu Vink, seejärel on teinud seda tööd Viive Vink.

Aastate vältel on raamatukogu asunud vallamajas, rahvamajas, vanas mõisa häärberis korterelamus.

1996. a algul kolis raamatukogu uude Rannu rahvamajja. Samuti osteti raamatukogule uus mööbel. Esimese arvuti sai raamatukogu 1998. a, Internetiühendus on aastast 2001. Veel ühe ruumi sai raamatukogu juurde 2006. a, siis vahetati ka aknaid ja uuendati mööblit.

Rannu raamatukogu täidab teiste valla raamatukogude suhtes keskraamatukogu funktsiooni. 2004. a ühendati Rannu raamatukoguga ka kooliraamatukogu, aga tegelikkuses on asi veel siiani üsna poolik ja mõlemalt poolt selgeks rääkimata.

Raamatukogu on populaarne laste hulgas – isegi lasteaiarühmad käivad korrapäraselt raamatukogus. 2008. a korraldas Rannu raamatukogu Tartumaa lasteraamatupäeva.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=292 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2018.