• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Vasula tee 12, Kõrveküla
    60512 Tartumaa
    raamatukogu@tartuvald.ee

    Laenutus:
    +372 7337 771

    Komplekteerimine:
    +372 7337 764
    +372 5242 637
  • Otsing

Roiu

Roiu raamatukogu

Raamatukogu varasem nimi oli Sillaotsa külaraamatukogu, kuid alates 1998. a on nimeks Roiu raamatukogu. Nimi muudeti ära seetõttu, et raamatukogu asukoht on küll Roiu alevikus, kuid tihti sattusid raamatukogu kirjad ja perioodika hoopis Sillaotsa kooliraamatukokku.

Arhiivimaterjalides on jäädvustatud, et Sillaotsa raamatukogu alustas tegevust 1935. a Sillaotsa koolimajas. Raamatukogu juhatajaks oli Sillaotsa algkooli õpetaja Linda Maranik. Raamatuid laenutati õpilastele ja ümbruskonna elanikele.

Sõja ajal raamatukogu ei töötanud. Uuesti alustas raamatukogu tegevust 1944. a, juhatajaks oli endiselt Linda Maranik. Sõja ajal hävis 527 raamatut. 1. jaanuaril 1945. a oli raamatukogus 175 raamatut. Lugejaid oli 76, aasta jooksul laenutati 169 raamatut.1948. a asus raamatukogu juhatajana tööle Valentina Kraus. Sama aasta veebruaris viidi raamatukogu Unikülla Päkste külanõukogu ruumidesse, kuhu raamatukogu jäi kuni 1984. a lõpuni.

1948. a 1. aprillil tuli raamatukogu juhatajaks Erna Vares, kes töötas 1949. a juulikuuni. Ta vallandati, sest oli teinud piirkonna elanike hulgas vastupropagandat riigilaenu tellimisele. 1949. a 1. augustil alustas tööd Endla-Emilia Peedoson, kes oli ametis 1981. a sügiseni. Pärast seda on raamatukogu juhtinud Elle Kruus.

Endla-Emilia Peedoson on meenutanud: “Töötasin parajasti Kuuste valla täitevkomitees masinkirjutajana, kui ühel hommikul tuli kantseleisse valla kultuuriinstruktor Artur Sild ja küsis, kes tahab minna Päkstesse raamatukogu juhatajaks. Kuna minu ammune soov oli töötada raamatukogus, siis hõikasin “mina, mina, mina”. Läksin kohe partorg Hugo Kuuse juurde ja hakkasin paluma, et lasku mind Päkstesse raamatukogu juhatajaks. Algul oli ta vastu, ei tahtnud ära lasta, kuid lõpuks jäi siiski nõusse. Olin väga õnnelik.”

1949. a oli raamatukogus 1065 eksemplari, mis mahtusid ära kahte kappi – polnud mingit liigitust, kõik lihtsalt reas. Lugejaid oli juba 234.

1984. a lõpus sai raamatukogu uued ruumid – kolmetoalise uhiuue korteri Roiu alevikus. Toonane Kuuste sovhoosi direktor Viktor Toots leidis, et raamatukogu peab olema ikka sovhoosi keskuses, mitte äärealal. Kevadel 1985 tegutses raamatukogu juba uutes ruumides.

1994. a toimus jällegi raamatukogu kolimine, sest raamatukogule kuuluv korter otsustati maha müüa. Raamatukogu töötas siis juba vallavalitsuse alluvuses. Kuna lasteaiamaja oli pooltühi, siis raamatukogu uueks asukohaks sai lasteaia saal. Oli ainult üks väike ruum, ei ühtegi kõrvalruumi – sellistes kehvades tingimustes tuli töötada viis aastat.

1999.a. valmis raamatukogule avar ja ilus kodu lasteaia endises rühmaruumis. Kuid seda avarust ja päikesepaistet jätkus ainult kümneks aastaks.

2009.a. juulis tuli ette võtta järgmine kolimine. Lasteaed soovis oma ruume tagasi saada. Selge oli see, et raamatukogu peab jääma Roiule, aga kuhu? Õnneks oli eravalduses olemas sobivad ruumid (endine kauplus) ning see renditi raamatukogule.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=293 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2024.