• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Ülenurme

Raamatukogud Ülenurme ja Tõrvandi piirkonnas

Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu asutati aastal 1920. Vana-Kuuste valla avalike raamatukogude hulka kuulunud raamatukogu asus Tõrvandi-Reola seltsimaja ruumides. Tema kasutajateks olid inimesed, kes tänapäeval kuuluksid elukohajärgselt kas Ülenurme või Tõrvandi raamatukogu teeninduspiirkonda.

Piirkonna esimeseks raamatukoguhoidjaks oli õpetaja Karl Rüütli, kes ühtlasi töötas Vana-Kuuste valla Reola algkooli juhatajana.

Ajalehe Tartumaa Teataja 1925. a 6. novembri numbrist võib lugeda: “Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu selts pidutses hiljuti oma uues seltsimajas aastapäeva, millest õige rohkel arvul osa võeti. Pidupäev algas aktusega. Ülevaate seltsi tegevusest andis Eduard Metsar. Pärast aktust oli pidusöök. Õhtul kanti ette Ostrovski draama “Tsaar Ivan Hirmus”.”

Ajalehes Postimees kirjutatakse 19. detsembril 1926: “Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu selts Tartu külje all on lühikese ajaga kiirelt edasi sammunud. Uus nägus seltsimaja kerkis üles kui maa alt. Ka sisu eest on hoolt kantud. Tõrvandis kantakse ette päris raskeid näitetükke, sest linn annab selleks abijõude. Maja ehitus ei ole aga veel lõpulikult valmis. Ühe korraga ei saa kõike teha. Kogutakse uut jõudu ja ehitatakse edasi. Teisel jõulu pühal korraldab rahvaraamatukogu selts loterii-allegrii, mille sissetulek määratud maja valmisehitamiseks.”

Raamatukogus oli raamatute jaoks üks kapp, mis jäi aga kitsaks, sest aastal 1926 oli kogus 1166 trükist, neist ilukirjandust 829. Kogus oli 1101 eesti-, 36 võõr- ja 22 venekeelset raamatut. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti kell 14-16. Lugemine oli tasuta, kuid võeti viivist viis marka nädala pealt. Lugejaid oli 1926. a jooksul 47, neist mehi 34.

1930. aastatel muutis selts oma nime Ülenurme rahvaraamatukogu seltsiks, esimeheks oli Ilmar Raamot. Raamatukogu asus Ülenurme rahvamajas, raamatukoguhoidjaks oli alates 1933. a käsitööline August Näkk, kes ei olnud osalenud ühelgi raamatukoguhoidjate kursusel. Kogu oli avatud kaks korda nädalas – kolmapäeviti ja pühapäeviti kell 11-13.

Vahetult enne Teist maailmasõda – aastal 1939 – oli raamatukogus 1623 raamatut, neist ilukirjandust 1134. Ka lugejaid oli mõnevõrra enam – 53. Lemmikraamatuteks olid August Jakobsoni “Oktoobri tuul”, Enn Kippeli “Kui Raudpea tuli” ja “Issanda koerad”, Leida Tigase “Seitse pastlapaari”.

Kahjuks lõppes selle raamatukogu tegevus, kui sõjatuli hävitas Ülenurme rahvamaja hoone.

Ülenurme raamatukogu

Aastal 1990 üllatas kindlasti paljusid Ülenurme aleviku ja valla inimesi teade, et tegevust alustab uus raamatukogu.

Ülenurmlaste jaoks oli see tõesti uus raamatukogu, ehkki selle asutuse algusajaks loetakse hoopis aastat 1925, kui Haaslava vallas loodi Haaslava valla avalik raamatukogu. See raamatukogu tegutses rõõmsalt kuni aastani 1989, kui tuletõrjekontroll selle sulges. Uute ruumide otsingul jõuti veendumusele, et ainus sobilik paik raamatukogule on Ülenurme alevikus, Pargi tn 7 teisel korrusel. Seoses sellega muutus ka raamatukogu nimi.

Ülenurme raamatukogu avas uksed 1991. a. Raamatukoguhoidjaks on olnud avamisest saadik Kersti Ernits. Lugejaid oli esimesel aastal 232, nüüdseks on nende arv kasvanud ligi 400-ni.

Ülenurme raamatukogu on vähese tegutsemisaja jooksul läbi teinud nii mõndagi. Aastail 1996-1998 laenati raamatukogust ka videofilme.

1998. a 20. veebruaril avati esimesena Tartumaal avalik Internetipunkt nii Ülenurme kui Tõrvandi raamatukogus, kuid piduliku avamise osaliseks sai Ülenurme raamatukogu, sest seda sündmust kajastas ka Postimees. Ajakirjanik Annika Pärnat kirjutas: “Eile avati Ülenurme raamatukogus valla esimene Internetipunkt, mille kaudu ühendatakse Internetiga ka teisi kohalikke asutusi ning naabervaldade Internetipunkte. Projekti autoriteks on kohalikud elanikud Tarmo Kalvet, Elmer Joandi ja Jüri Ruut Internetipunkti loomine läks maksma ligi pool miljonit krooni, millest üle 100 000 krooni tasus Ülenurme vald, ülejäänu tuli Avatud Eesti Fondi ja sponsorite rahakotist.”.

Aastaid vaevles raamatukogu pimedas ja katkise katusega ruumis, kuhu tilkus iga vihmasajuga liitrite viisi vett. 2007. a detsembris sai raamatukogu endale aga uued, kenad ja soojad ruumid ning kaasaegse sisustuse.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=308 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2018.