Maarja-Magdaleena raamatukogu l\u00fchiajalugu<\/p>\n

Koostanud: Kaie P\u00f5dra, mugandanud: Airi Kool<\/p>\n

Maarja-kandi rahva suurt lugemishuvi rahuldas \u00fcle poole sajandi 1891.aastal loodud Maarja-Magdaleena Laulu-ja M\u00e4nguseltsi raamatukogu, mis aga 1944. aasta s\u00f5jatules t\u00e4ielikult h\u00e4vis. 1945.aastal taasavatud raamatukogu j\u00e4tkas t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d Maarja rahva\u00a0 varustamisel raamatutega.<\/p>\n

Esimesed teadaolevad andmed katsest luua Maarja kandis raamatukogu p\u00e4rinevad 1883. aastast. 1883.a. Postimehest v\u00f5ime lugeda \u201eKudina vallas Kassema k\u00fclas on j\u00f5ulust saadik hea samm edasi astutud. Uuel aastal j\u00f5ulukuuse juures v\u00f5tsid noored mehed n\u00f5uks enestele raamatukogu asutada.\u201c P\u00e4ris kindlasti tegutses raamatukogu 1890.aastal asutatud Maarja-Magdaleena Laulu-ja M\u00e4nguseltsi juures. Tsaariajal oli rahvaraamatukogude asutamine keeruline ettev\u00f5tmine, kuid\u00a0 Maarja rahvas oskas asju ajada, sest juba 1891.aastal oli m\u00e4nguseltsi raamatukogul tegutsemisluba k\u00e4es. Mitmed teised samal ajal asutatud seltsid ei saanudki luba raamatukogu pidada.<\/p>\n

1890.aasta \u00fcldkoosolekul valiti seltsi raamatukogupidajaks koolmeister Gustav Kommusaar, abiks kohaomanik Johann Reinwald Kaiaverest. Raamatukogu kohta otsustati, et raamatuid hakatakse v\u00e4lja andma p\u00fchap\u00e4eviti p\u00e4rast jumalateenistust. Lugemise eest v\u00f5eti maksu seltsi liikmetelt 50 kopikat, teistelt 75 kopikat. Raamatud oli vaja tagasi tuua kahe n\u00e4dala jooksul, mis \u00fcle \u00fche rubla maksid nelja n\u00e4dala jooksul. Uute raamatute ostmiseks laenati seltsilt kohe 35 rubla. Edaspidi osteti raamatuid peamiselt n\u00e4item\u00fc\u00fckidest ja pidudest saadud rahade eest. Raamatukogu t\u00e4iendamiseks anti aastas keskmiselt 20 rubla. 1910. aastast said seltsi tegevliikmed raamatuid ilma maksuta lugeda, kuid r\u00f5hutati, et kaua ei tohi k\u00e4es hoida.<\/p>\n

1912.aastal valmis laulu-ja m\u00e4nguseltsil oma maja, kuhu sai ruumid ka raamatukogu. Esialgu olid raamatud k\u00fcll ainult seltsimaja jalutusruumis asuvas kapis. Aasta-aastalt kogu\u00a0 t\u00e4ienes ja raamatukogu k\u00e4sutusse anti eraldi tuba maja teisel korrusel.<\/p>\n

Eesti Vabariigi algusaastail oli raamatukogus umbes 50 raamatut. Kirjanduse muretsemiseks anti 5000 marka aastas. Raamatukogu lugeja liikmemaks oli 5 marka aastas, seltsi liikmetele oli lugemine tasuta. V\u00f5\u00f5raste k\u00e4est v\u00f5eti 300 marka kautsjoni ja \u00fcle selle summa ei tohtinud ka raamatuid korraga v\u00e4lja anda. 1922.aasta andmetel oli raamatukogus juba 500 raamatut. Laenutati ikka tavaliselt p\u00fchap\u00e4eviti.<\/p>\n

1924.aastal v\u00f5ttis riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse. Et v\u00e4hegi kergendada seltsi majanduslikku olukorda (olid rahalised raskused remonti vajava majaga) otsustati 1925. aastal kuulutada ka seltsi raamatukogu avalikuks raamatukoguks. N\u00f5udmised raamatukogule l\u00e4ksid suuremaks, kuid raamatukogu hakkas saama riigi poolt rahalist toetust ja raamatukoguhoidja aastapalka 2000 marka. Ka selts toetas raamatukogu rahaliselt. 1935.a. andmetel sai raamatukogu 10 protsenti pidude sissetulekust, raamatukoguhoidjale maksti 60 krooni aastas.<\/p>\n

1944.a. s\u00f5jakeerises seltsimaja h\u00e4vis. \u00dches muu varaga p\u00f5les \u00e4ra ka selleks ajaks v\u00f5rdlemisi suureks kasvanud raamatukogu.<\/p>\n

1945.aasta 1.jaanuarist hakkas t\u00f6\u00f6tama Maarja-Magdaleena avaliku raamatukogu juhatajana\u00a0 kohalik elanik Aksella-HildegardOstrat (9.IX 1904 \u2013 28.XII 1986). Temal tuli alustada s\u00f5na otseses m\u00f5ttes mitte millestki. Kuna raamatufond oli h\u00e4vinud, tuli see uuesti komplekteerida. Osa raamatuid saadi Rahivere (Kudina) raamatukogust, osa Tartust keskraamatukogust (Maarja kuulus siis Tartumaa alla). Saadeti v\u00e4lja ka ringkirjad lugejatele palvega tagastada raamatukogu raamatud. Sellest oli aga v\u00e4he abi, tagasi saadi vaid k\u00fcmmekond raamatut. Alles siis, kui raamatukogu s\u00f5lmis lepingu Tallinna Bibkollektoriga, l\u00e4ks raamatute muretsemine kergemaks.<\/p>\n

Raamatukogu asus esialgu eramajas, kus kasutada oli \u00fcks tuba. Raamatud mahtusid \u00e4ra paari kappi. Seal toimusid ka kirjandus\u00f5htud ja muud kultuuri\u00fcritused. 1949.aastal anti vastasutatud rahvamaja k\u00e4sutusse endine pastoraadihoone. Sinna, alumisele korrusele sai ruumid ka raamatukogu. 1950.aastal anti raamatukogule kaks tuba maja teisel korrusel. Nendes ruumides asus raamatukogu kuni 2011. aasta oktoobri l\u00f5puni.<\/p>\n

1958.aastal oli raamatukogus 246 lugejat, 8541 laenutust, fondi suurus oli 5625. 1960. aastal t\u00f5steti laenutuslett koridori ja v\u00f5eti kasutusele avariiulid. 1964.aastal oli raamatukogus lugejaid 300, laenutusi 8001, fondi suurus oli 7968.<\/p>\n

\n
1. a, 1975. a ja 1978.aasta t\u00f6\u00f6tulemuste eest sai raamatukogu rajooni r\u00e4ndvimpli \u201eParim raamatukogu\u201c.<\/li>\n
2. aastal tehakse raamatukogu ruumides sanitaarremont, uuendatakse elektrijuhtmed. 2003. aastal saab raamatukogu esimese interneti\u00fchendusega arvuti. Augusti l\u00f5pus hakkab t\u00f6\u00f6le avalik internetipunkt, kasutajaid on palju.2004. aastal\u00a0 saab raamatukogu juurde teise internetiarvuti. 2005. aastal\u00a0 esitab raamatukogu esmakordselt elektrooniliselt statistilise aruande. Ostetakse RIKS, v\u00f6\u00f6tkoodilugeja ja 3000 v\u00f6\u00f6tkoodi. 2006. aastal\u00a0 saab raamatukogu t\u00f6\u00f6arvuti ja hakkab tegema ettevalmistusi elektrooniliseks laenutamiseks, sisestama raamatuid elektronkataloogi. 2007. aasta\u00a0 m\u00e4rtsist alustab raamatukogu elektroonilist laenutamist. 2008. Aastal l\u00f5petab raamatukogu fondi sisestamise elektronkataloogi. Raamatukogus on 245 lugejat.<\/li>\n<\/ol>\n

   2011 a. oktoobrist asub raamatukogu uutes ruumides, ikka sama maja teisel korrusel, n\u00fc\u00fcd aga maja teises otsas. 2011.a. juulis alustati ehitust\u00f6id ja oktoobri l\u00f5pus oli raamatukogu juba uutes ruumides. Maarja-Magdaleena Koguduse (majaomanik) eestvedamisel alustatud ehitustegevust toetas Ettev\u00f5tluse Arendamise Sihtasutus, projekti juhtis Ideemaa O\u00dc, ehitust\u00f6id teostas A\/S Tanel. Ettev\u00f5tmist toetas ka Tabivere Vallavalitsus, sest juba 2010. a. novembris toimunud kultuurikomisjoni v\u00e4ljas\u00f5iduistungil otsustati, et raamatukogu j\u00e4tkab tegevust pastoraadihoones.<\/p>\n

   Maarja raamatukogu l\u00fchiajaloo koostamisel on kasutatud T. Pihlakase artiklit \u201e100 aastat tagasi loodud kultuuriseltsist\u201c (Vooremaa, 1990, 24.mai-1.juuni), Maarja raamatukogu kroonikat ja aastaaruandeid.<\/em><\/p>\n

   <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

   Maarja-Magdaleena raamatukogu l\u00fchiajalugu Koostanud: Kaie P\u00f5dra, mugandanud: Airi Kool Maarja-kandi rahva suurt lugemishuvi rahuldas \u00fcle poole sajandi 1891.aastal loodud Maarja-Magdaleena Laulu-ja M\u00e4nguseltsi raamatukogu, mis aga 1944. aasta s\u00f5jatules t\u00e4ielikult h\u00e4vis. 1945.aastal taasavatud raamatukogu j\u00e4tkas t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d Maarja rahva\u00a0 varustamisel raamatutega. Esimesed teadaolevad andmed katsest luua Maarja kandis raamatukogu p\u00e4rinevad 1883. aastast. 1883.a. Postimehest v\u00f5ime lugeda […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-1906","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-raamatukogud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1906","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1906"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1906\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1992,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1906\/revisions\/1992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1906"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1906"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1906"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}