Kambja raamatukogu<\/h2>\n

Kambja raamatukogu peab oma j\u00e4rjepideva tegevuse alguseks aastat 1913, ehkki ammustest ajaleheuudistest on leitud viide 300 raamatuga raamatukogule, mis avati juba aastal 1883 ja suleti kolm aastat hiljem.<\/p>\n

Kambja haridusselts sai raamatukogu asutamiseks valitsuselt loa 8. aprillil 1913. Kuu aega hiljem anti volitus isikule, kes pidi muretsema kogusse raamatuid. Juba 3. juulil toimus haridusseltsi koosolek, millel otsustati raamatukogust v\u00e4lja heita neli teost: “Vana ja uus usk”, “Jumal looduses”, “Jeesuse elu” ja “S\u00e4\u00e4sed tormis”. S\u00e4ilinud andmed lubavad j\u00e4reldada, et raamatukogu suudeti avada enne 20. oktoobrit 1913.<\/p>\n

Kambja raamatukogu alustas tegevust v\u00f5rdlemisi tavatus asukohas – apteegi ruumides, kus raamatukoguhoidja kohustusi t\u00e4itsid m\u00f5istagi apteekrid – algul August Pedel, hiljem Hans Sang. Raamatuid oli kogus v\u00e4he, nende hulk j\u00e4i esimesel aastak\u00fcmnel 200 piiridesse. Seda p\u00f5hjustasid ruumipuudus ja majanduslik kitsikus, kuid ka haridusseltsi tagurlik juhatus, kes suhtus raamatute valikusse \u00fclima ettevaatusega.<\/p>\n

Raamatukogu tegevuse kohta on s\u00e4ilinud v\u00e4ga v\u00e4he dokumente. 1925. a t\u00e4idetud ankeetlehtedelt ilmneb, et tol ajal laenutas apteegis raamatuid 37-aastane apteeker Hans Sang, raamatukogu \u00fcldist tegevust korraldas Suure-Kambja algkooli juhataja Karl Kirss. Raamatuid oli 1925. a l\u00f5pul juba 360. Raamatukogu kasutamine oli \u00fcldiselt tasuta, kuid laenutamisel v\u00f5eti tagatist ligikaudu raamatu hinna ulatuses. Lugejaile anti kogust \u00fcks kuni kolm raamatut kaheks n\u00e4dalaks, iga \u00fcle t\u00e4htaja peetud eksemplari pealt n\u00f5uti 25 marka trahvi. Raamatukogul oli sissetulekuid 11 615 marka ja v\u00e4ljaminekuid 10 640 marka. K\u00f5ige suurem sissetulek (5000 marka) tuli haridusseltsi kassast, trahvirahana kogunes 615 marka. M\u00f6\u00f6bliesemetest kuulus raamatukogule vaid \u00fcks kinnine kapp. Sisse olid seatud kaardikataloogid. Hans Sanga allkirja kannab ka raamatukogu 1926. a aruanne, mis on koostatud 14. m\u00e4rtsil 1927. Selgub, et arvel olevate raamatute hulk on kasvanud aasta jooksul vaid 16 eksemplari v\u00f5rra. M\u00e4rgatavalt on v\u00e4henenud nii raamatukogu sissetulekud (haridusministeeriumilt, vallavalitsuselt, hilinenult tagastatud raamatute trahvid) kui v\u00e4ljaminekud (uute raamatute soetamiseks, k\u00f6itmiseks jne) – m\u00f5lemad vaid 6575 marka aastas.<\/p>\n

Aastal 1927 astus Kambja raamatukogu avalike raamatukogude v\u00f5rku – seda fakti m\u00e4rgitakse raamatukogu 1939.-1940. a aruandes. Teadmata on aga see, millal ja millistel asjaoludel lahkus raamatukogu apteegist. Toona paigutati raamatud riigi k\u00e4est rendile v\u00f5etud ruumidesse, mis asusid arvatavasti praeguse kaupluse naabruses. Aruandest selgub, et alates 1. maist 1938 sai raamatukogu juhatajaks 40-aastane Eduard Lang – Tartu linna \u00f5htukooli haridusega postiametnik, kes oli saanud II j\u00e4rgu raamatukogut\u00f6\u00f6taja kutse p\u00e4rast raamatukogunduse kursuse l\u00e4bimist. Ta t\u00f6\u00f6tas tasuta. Raamatukogu asus tol ajal Seltsila ruumides omaette toas (praegu elumaja aadressil V\u00f5ru tn 1). Aastal 1940 oli kogus 1417 raamatut, juurde saadi 107 tr\u00fckist. Lugejaid oli 109, laenutusi 1397. Viivisemaksu n\u00f5uti 2 senti p\u00e4eva eest.<\/p>\n

Eduard Lang t\u00f6\u00f6tas raamatukogus kuni aastani 1950. Tema j\u00e4rel oli raamatukogu juhatajaks Laine Hiisj\u00e4rv (aastail 1950-1970). P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da asus Kambja raamatukogu m\u00f5nda aega endises m\u00f5isahoones (tuntud nii sovhoosi kontori kui vallamajana), kuid viidi hiljem paari kilomeetri kaugusele Suure-Kambja rahvamajja. Raamatukogu paiknes seal koristaja ruumi ja jalutussaali vahel asunud ruumis kuni 1970. aasta 7. novembrini – siis h\u00e4vitas kahjutuli nii rahvamaja kui selles asunud raamatukogu. P\u00e4rast tulekahju t\u00f5i mitu aastat Kambja lugejaile raamatuid Tartu rajooni keskraamatukogu bussiraamatukogu, kus laenutajaks oli Maret J\u00f5ks.<\/p>\n

Kambja raamatukogu taasloomist alustati 1973. a s\u00fcgisel. Juhatajana asus t\u00f6\u00f6le Vaiki Agarmaa, kelle pere oli kolinud \u00e4sja Kambjasse. Taastatava raamatukogu seemneks sai lugejate v\u00e4hesusel kaotatud Tamsa raamatukogu fond, millele lisati tr\u00fckiseid Pangodi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res tegevust l\u00f5petavast Pikksaare raamatukogust. Uuestis\u00fcndinud raamatukogus oli algul 6303 raamatut, lugejaid oodati taas Kambjas – kunagise kirikum\u00f5isa rentniku majas. Paksude maakiviseintega hoones oli raamatukogu kasutuses pime ja k\u00fclm toake (30 m\u00b2). K\u00fctta tuli iga p\u00e4ev, ka puude saagimine ja l\u00f5hkumine oli raamatukogu perenaise mureks. Lugejate teenindamine j\u00e4tkus kehvades oludes kuni 1986. a augustini – siis valmis sovhoosil M\u00e4nni t\u00e4naval uus korruselamu, kus raamatukogule eraldati kolmetoaline korter. Vaiki Agarmaa oli ennek\u00f5ike raamatukoguhoidja, kes v\u00e4ga h\u00e4sti tundis oma lugejaid. Ta tunnetas l\u00e4bi isiklike t\u00f5ekspidamiste, et lisaks lugemisnaudingule vajavad inimesed ka omavahelisi kokkusaamisi – kirjandus\u00f5htuid, loenguid, kohtumisi… Kambjat k\u00fclastas p\u00e4ris palju kirjanikke, n\u00e4itlejaid, kunstnikke ja teisi kultuuritegelasi, kes kohtusid nii t\u00e4iskasvanute kui \u00f5pilastega. Need olid ettev\u00f5tmised, kus ei lauldud halleluujat kommunistlikule parteile. Kambjas oli v\u00e4ga oodatud esinejaks legendaarne kirjandus\u00f5petaja Vello Saage – Vaiki Agarmaa vend. Kambja elup\u00f5lise emakeele\u00f5petaja ja kodu-uurija Endla Langeli lahkel kaasabil sisustati k\u00fcmned kultuurilootunnid huvipakkuva teabega.<\/p>\n

Vaiki Agarmaa k\u00e4is palju aastaid raamatuid laenutamas nii Kambja haigla patsientidele kui autokaupluse p\u00e4evadel Kaatsi k\u00fcla Simka talus – lugejat hoidev ja armastav t\u00f6\u00f6vorm h\u00e4\u00e4bus alles siis, kui haigla likvideeriti ja autokauplus l\u00f5petas s\u00f5idud Simkale. Vaiki Agarmaa poolt 1999. a mais t\u00f6\u00f6le rakendatud hajak\u00fclade laenutusbuss s\u00f5idab t\u00e4nini lugejate juurde iga kuu esimesel esmasp\u00e4eval.<\/p>\n

Kambja vallavolikogu tegi 2007. a veebruaris v\u00e4\u00e4rika valiku, kui pingelises konkurentsis annetas valla teenetem\u00e4rgi Vaiki Agarmaale – temast sai Tartumaal esimene raamatukoguhoidja, kelle t\u00f6\u00f6d ja vaeva kodukandis n\u00f5nda k\u00f5rgelt hinnati. Vaiki Agarmaa tublidus on p\u00e4lvinud ka varasematel aegadel t\u00e4helepanu ja tunnustust nii Eesti kui Tartumaa tasandil.<\/p>\n

Vaiki Agarmaa t\u00f6\u00f6tas Kambja raamatukogus 2000. a 1. aprillini, oma mantlip\u00e4rijaks kutsus ta Kambjas sirgunud Jaanika Kutsari, kes oli saanud erihariduse Viljandi kultuurikolled\u017eis. Kui Jaanika Kutsar 2002. a hakul t\u00f6\u00f6kohast loobus ja suundus Euroopat avastama, astus ametisse tema kolled\u017eikaaslane Andres Madisson – algul juhatajana, alates 2005. a augustist raamatukoguhoidjana.<\/p>\n

2005. a 1. septembril valmis Kambjas uus koolihoone, kus raamatukogule eraldati avarad ja valgusk\u00fcllased ruumid. Klientidele on loodud head tingimused – fond paikneb lahedalt avariiulitel, lugemissaalis on veerandsada istekohata ja Internetipunktis viis arvutit. Rahvaraamatukoguga liideti nii senine kooliraamatukogu kui vallamajas tegutsenud Internetipunkt.<\/p>\n

Raamatukogu on avatud k\u00f5igil t\u00f6\u00f6p\u00e4evadel, kahel \u00f5htul oodatakse lugejaid kella 19ni. Raamatukogu t\u00f6\u00f6perre kuuluvad raamatukoguhoidja Mare Helstein (alates 1. augustist 2006), Internetipunkti administraator Heigo M\u00e4gi ja direktor (0,5 ametikohta) Toivo \u00c4rtis.<\/p>\n

2020. aasta 1. oktoobrist t\u00f6\u00f6tab raamatukogu T\u00f5rvandi raamatukogu harukoguna.<\/p>\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kambja raamatukogu Kambja raamatukogu peab oma j\u00e4rjepideva tegevuse alguseks aastat 1913, ehkki ammustest ajaleheuudistest on leitud viide 300 raamatuga raamatukogule, mis avati juba aastal 1883 ja suleti kolm aastat hiljem. Kambja haridusselts sai raamatukogu asutamiseks valitsuselt loa 8. aprillil 1913. Kuu aega hiljem anti volitus isikule, kes pidi muretsema kogusse raamatuid. Juba 3. juulil toimus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-268","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-raamatukogud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=268"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/268\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3421,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/268\/revisions\/3421"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}