K\u00fclitse raamatukogu<\/h2>\n

\u00dclenurme valla K\u00fclitse piirkonna rahva jaoks on raamatukogu m\u00f5neti ainulaadne n\u00e4htus – kui kohalikust koolist, rahvamajast, \u00fchismajandist, sidejaoskonnast, baarist, kauplusest ja mitmest muust asutusest-ettev\u00f5ttest saab kaasajal r\u00e4\u00e4kida vaid minevikku viitavas nostalgilises k\u00f5neviisis, siis raamatukogu, trotsides k\u00f5iki takistusi, on suutnud j\u00e4\u00e4da tegutsema v\u00e4\u00e4rtusliku vaimutoidu pakkujana.<\/p>\n

Tartu k\u00fclje all Ropka j\u00e4rve l\u00e4hikonnas elavate inimeste kodukandis loodi avalik raamatukogu v\u00f5rdlemisi hiljuti – alles p\u00e4rast seda, kui vaibus Teise maailmas\u00f5ja lahinguk\u00e4ra. Raamatukogu – tarkust toitev vili – sai K\u00fclitse rahva jaoks tarvitamisk\u00fcpseks just tol kurikuulsal ajal, kui eestlaste vaimuelu valitsejana kehtestas end sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik kultuuripoliitika.<\/p>\n

Ropka raamatukoguna alustanud ja hiljem K\u00fclitse raamatukoguks muudetud vaimuvaramu asus aastak\u00fcmneid kunagise suurtalu elumajast sotsialistliku \u00fchismajandi kontoriks \u00fcmber ehitatud kahekorruselises hoones, kus erinevatel aegadel leidsid peavarju s\u00f6\u00f6kla, sidejaoskond ja Lemmatsi k\u00fclan\u00f5ukogu t\u00e4itevkomitee, kuid ka EPAst p\u00f5llut\u00f6\u00f6 praktikale saadetud tudengid. Raamatukogu kasutuses oli teisel korrusel vaid kaks tillukest toakest, mis ajapikku tuubiti tihedalt t\u00e4is nii riiuleid kui raamatuid. Avalike ettev\u00f5tmiste korraldamiseks v\u00f5is raamatukogu kasutada nii samas hoones asunud koosolekuteruumi kui k\u00fcla serval tegutsenud rahvamaja saali.<\/p>\n

1980. aastail, kui Lemmatsi k\u00fclan\u00f5ukogu kantselei kolis \u00dclenurmele ja raamatukogu k\u00fcttekolle muutus t\u00e4iesti kasutusk\u00f5lbmatuks, sai raamatuvaramu l\u00f5puks ometi m\u00f5nev\u00f5rra avaramad (40 m\u00b2) ruumid, mis olid k\u00fcll kahjuks viimast remonti mittem\u00e4letavad.<\/p>\n

Eesti taasiseseisvumisele j\u00e4rgnenud omandi- ja maareform l\u00f5petas ka K\u00fclitses sotsialistliku suurtootmise ning 1993. a kevade hakul sai senisest \u00fchismajandi kontorihoonest kodumaja \u00fchele noorele perele, kes seaduse n\u00f5udel j\u00e4ttis nii raamatukogu kui sidejaoskonna viieks aastaks rentnikuks. Vallavalitsus pidas esialgu plaani, et remondib seadusega tagatud varuaja jooksul teisel pool Tartu-Valga maanteed asuva kunagine kooli- ja rahvamaja raamatukogu, sidejaoskonna ja muude kogukondlike ettev\u00f5tmiste tarvis. Paraku nappis Anti Kalveti vallavalitsusel kas raha, v\u00f5imalusi, tahtmist v\u00f5i k\u00f5ike korraga – igatahes anti too raamatukogu r\u00e4\u00e4mas lootustemaja peagi erainvestori valdusesse, kuid uuestis\u00fcnd on t\u00e4nini toimumata.<\/p>\n

Kui raamatukogu rendileping 1998. a kevadel l\u00f5ppes, keeldus majaomanik ettearvatult uue s\u00f5lmimisest. Raamatukogu leidis h\u00e4dap\u00e4rase varjupaiga inimeste igap\u00e4evateedest eemal – K\u00fclitsest paari kilomeetri kaugusel N\u00e4ki t\u00f6\u00f6koja kontoriruumides, kus puudus veev\u00e4rk, kemmerg toimis ainult soojal aastaajal ja talvek\u00fclma taltsutamiseks puudus elektrikonvektoritel vajalik v\u00f5hm. Lugejaile t\u00f5i uus asukoht kaasa kas t\u00fclika jalgsimatka v\u00f5i bussiootamise ja \u00fche kallineva piletihinna. Raamatukogu k\u00fclastamine paratamatult v\u00e4henes, kuid lugejaskonna tuumik j\u00e4i raamatukogule truuks.<\/p>\n

Poolteist aastat hiljem kurtis grupp k\u00fclitselasi vahepeal ametisse seatud uuele vallavalitsusele, et ajalehti-ajakirju ei j\u00f5uta koju tellida, kuid raamatukogu on k\u00fc\u00fcditatud k\u00fclast eemale. Vallajuhid hakkasid otsima raamatukogule uusi ruume K\u00fclitses, kuid ei leidnud hea hinnaga pakkumist. Vallavanem Aivar Aleksejev oli seda meelt, et raamatukogu ei ole kohver, mida v\u00f5iks hurraaga kolida juhuslikule pinnale. Vallale kuuluvast N\u00e4ki t\u00f6\u00f6kojast eramajja rendipinnale asumine v\u00e4listati, sest \u00fckski rendileping ei anna turvalise tuleviku osas piisavat kindlust.<\/p>\n

Vastilmunud ajakirjanduse rahva sekka toomiseks leiti sootuks omalaadsem v\u00f5imalus – K\u00fclitsesse loodi lugemisruum, kus inimesed said tutvuda raamatukogule tellitud perioodikaga. Vald rentis lugemisaali tarvis kaminaruumi Heli Juhanssoni eramus, ajalehtede-ajakirjadega tutvumist korraldas majaperenaine. Lugemissaali toimetati ka m\u00f5ningane valik raamatuid, mida huvilised v\u00f5isid laenutada koju. Sotsiaalhooldust\u00f6\u00f6taja Mare Murro hakkas sel perioodil tr\u00fckiseid koju toimetama liikumispuudega eakatele.<\/p>\n

Aivar Aleksejevi vallavalitsus lahendas t\u00f5siselt ja teotahteliselt K\u00fclitse raamatukogule uue kodu otsimise probleemi. Ettev\u00f5tluse arendamise sihtasutuse toel kujundati aastail 2004-2005 k\u00fcla ainsa korterelamu kahetoalisest korterist (39 m\u00b2) raamatukogule uus pesapaik, mida iseloomustab nii hubane kui soe t\u00f6\u00f6- ja teeninduskeskkond. K\u00f5ige hea ja helge k\u00f5rval ei saa maha vaikida t\u00f5ika, et ruumi on siiski v\u00e4he, mist\u00f5ttu toodi N\u00e4kilt K\u00fclitsele valdavalt vaid need raamatud, mis on ilmunud p\u00e4rast Eesti taasiseseisvumist.<\/p>\n

Raamatukogu on K\u00fclitse piirkonnas nii ainus kultuuriasutus kui \u00fcldse avalik ruum, mist\u00f5ttu sellest on kujunenud omamoodi k\u00fclakeskus – seal asub valimiste ajal h\u00e4\u00e4letusruum, k\u00fcpsemas eas inimesed kogunevad aeg-ajalt v\u00e4iksema ringi jututundidesse, noorem rahvas lehitseb perioodikat v\u00f5i suhtleb arvuti vahendusel. Uutes ruumides on kujunenud suuremateks ettev\u00f5tmisteks t\u00e4iskasvanud \u00f5ppija n\u00e4dala meeleolukad \u00f5pi\u00f5htud, kus elutarkade \u00f5petajatena on k\u00e4inud k\u00fclas Ilmar S\u00e4rg ja Heldur J\u00f5gioja – neil kordadel on praktika ehedalt t\u00f5estanud, et raamatukogusse mahub korraga vaid 15-17 kuulajat-vaatajat.<\/p>\n

P\u00e4rast K\u00fclitsele taaskolimist t\u00f6\u00f6tab raamatukogus lisaks direktorile (0,4 ametikohta) ka administraator (0,5 ametikohta), kes korraldab Internetipunti ja k\u00fclakeskuse tegevust igal t\u00f6\u00f6p\u00e4eval kolme tunni ulatuses ning hooldab ruume. Traditsiooniliseks laenutustegevuseks on raamatukogu avatud kolmap\u00e4eviti ja laup\u00e4eviti, kusjuures laup\u00e4evast lahtiolekut on hinnanud l\u00e4bi aastate nii t\u00f6\u00f6lk\u00e4ijad kui \u00f5pilased. 2020. aasta 1.oktoobrist t\u00f6\u00f6tab raamatukogu T\u00f5rvandi raamatukogu harukoguna.<\/p>\n

Lugeda armastavatele inimestele on uskumatult oluline ja t\u00e4htis raamatukogu asumine nende kodupaiga l\u00e4heduses. Raamatukogu K\u00fclitsesse taasj\u00f5udmise puhul ei toimunud k\u00fcll ametlikku uhkeldavat tseremooniat, kuid p\u00fcsilugejad k\u00e4itusid spontaanselt ja v\u00f5tsid esimesel k\u00fclastuskorral kaasa soolaleivakingituse – lille\u00f5ied, \u0161okolaaditahvlid, koduk\u00f6\u00f6gis valmistatud k\u00fcpsetised, ise k\u00e4\u00e4ritatud v\u00f5i poest ostetud joogid… Need oli \u00fclimalt toredad ja s\u00fcdantsoojendavad hetked k\u00f5igile asjaosalistele – k\u00f5igest argisest hoolimata j\u00e4i nii \u00f5hku kui hinge h\u00f5ljuma vaime \u00fchtekuuluvustunne.<\/p>\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00fclitse raamatukogu \u00dclenurme valla K\u00fclitse piirkonna rahva jaoks on raamatukogu m\u00f5neti ainulaadne n\u00e4htus – kui kohalikust koolist, rahvamajast, \u00fchismajandist, sidejaoskonnast, baarist, kauplusest ja mitmest muust asutusest-ettev\u00f5ttest saab kaasajal r\u00e4\u00e4kida vaid minevikku viitavas nostalgilises k\u00f5neviisis, siis raamatukogu, trotsides k\u00f5iki takistusi, on suutnud j\u00e4\u00e4da tegutsema v\u00e4\u00e4rtusliku vaimutoidu pakkujana. Tartu k\u00fclje all Ropka j\u00e4rve l\u00e4hikonnas elavate inimeste kodukandis […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-277","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-raamatukogud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/277","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=277"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/277\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3425,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/277\/revisions\/3425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=277"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=277"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tmk.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=277"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}