Koosa raamatukogu – Peipsiääre valla keskraamatukogu
Esimesi andmeid raamatukogu tegevusest Koosal on teada juba aastast 1880. Tartu Eesti Seitung kirjutab järgmist: “Kavastu vallas on käsil nelja raamatukogu asutamine: Koosa külas raamatukogu tegutseb.” Üksikasjalikumad andmed selle kohta puuduvad. Ajalehtedes leidub küll sõnumeid, et Koosa koolis on korraldatud peoõhtuid või muid heategevusüritusi, mille tulu on läinud raamatute muretsemiseks koolile.
Ametliku tegevusloa sai Koosa raamatukogu siiski alles 1910. a. Asutajaliikmed olid A. Mägi, K. Liiv ja Markus (eesnimi teadmata). Raamatuid oli 200 eksemplari.
Tegevusloa saamisest kirjutas 28. oktoobril 1910 ajaleht Sakala: “Tartumaalt. Kodaverest. Siinsel haridusseltsil anti luba Koosa külas raamatukogu avada. Selts on aga aineliselt väga nõrgal järjel. Riigilt saadi 100 rubla toetust. Puudub ruum, kus pidu ehk koosolekutgi võiks toime panna. Senini oli Koosa küla tuletõrjujate seltsi saal haridusseltsil koosolekute jaoks hinnata tarvitada aga nüüd tegi tähendatud selts otsuseks, ka koosolekute eest harilikku maksu s.o 10-15 rubla korra pealt võtta. Asja arutusel leidsivad enam jagu tuletõrjujate seltsi liikmeid haridusseltsi sihi väga kahjuliku olevat, nimelt olla selts oma kõneõhtutel ja koosolekutel alaliselt rahva albu külgi piitsutanud, ähvardada tööliste aega viita ja viimsete silmi selgitada, ei kiita kohalist rahvast sugugi ja kui nüüd niisugusel seltsil ruumi anda, siis olla see halbtuse etendamine ja võtta viimaks tuletõrjujate seltsi põhja alt ära!!!”
Need kaks seltsi jäid aastakümneteks ühise katuse alla.
Vaatamata haridusseltsi “nõrgale ainelisele järjele”, kasvas raamatute arv kogus suhteliselt kiiresti – kui 1912. a oli 465 eksemplari 270 rubla väärtuses, siis teise aastakümne lõpul oli raamatukogu ligi 800-köiteline. Raamatukoguhoidja kohuseid täitis neil aastatel tööline Johan Kübarsepp.
Teise maailmasõja ajal läks tuletõrjemaja põlema ja raamatud päästeti tänu Koosa kooli õpetajatele.
Raamatukogu alustas uuesti tööd 10. novembril 1944 Koosa mittetäieliku keskkooli ruumides. Raamatuid, mida oli 1500 eksemplari, laenutas kooli direktor Hilja Taimre. 1950. a võeti taas ette kolimine ja asuti Koosa teedeosakonna majja. Sel ajal algas ka rändraamatukogude tegevus. Kogud komplekteeriti vastloodud Säde, Uue Elu ja Viktor Kingissepa kolhoosidele. Raamatukogu juhatajana asus tööle Florelli Kõiv, kes suunas 47 aastat kohalike inimeste lugemishuvi.
1954. a kolis raamatukogu jälle – sel korral küla keskele Soo poe hoonesse, kus asus veel loomatoorsaaduste varumise punkt. Raamatuid oli 8261 eksemplari.
Kümne aasta pärast viidi raamatukogu taas koolimajja, kus see püsis 18 aastat. 1982. a pakiti raamatud jälle kastidesse ja koliti üle tee asuvasse kõigi mugavustega uude kortermajja, kuid peagi jäi seal väga kitsaks. Koosa raamatukogu ruumiprobleem leidis lahenduse alles 1994. a – ruumid saadi 1975. a ehitatud Koosa lasteaia ühte tiiba. Seal asub raamatukogu tänase päevani.
Aastail 1971-1980 tegutses Tähemaal Koosa raamatukogu harukogu, kus laenutas Viivi Kuik. Aastail 1994-1998 töötasid raamatukogus Florelli Kõiv ja Signe Kõnd.
1998. a suvel korraldati konkurss raamatukogutöötaja kohale. Alates 1. juulist 1998 töötab raamatukogus Sirje Leini. Raamatukogus registreeriti 2007. a 436 lugejat ja 5236 külastust. Raamatukogu on renoveeritud ja internetiseeritud.
2019. aasta 1. maist täidab Peipsiääre valla keskraamatukogu ülesandeid.
