• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Puhja

Puhja raamatukogu

Vanimad teated Puhja raamatukogu kohta on aastast 1902: Liivimaa kuberneri loaga asutatud raamatukogu Puhja külas kuulus talupoeg Karl Arrakule. Toimus ka eesti- ja venekeelsete raamatute müük, oli olemas kataloog.

Järgmised teated pärinevad aastast 1925. Raamatukogu asus kaupluses Kavilda vallas Puhja külas. Raamatukoguhoidjaks oli kaupmees August Tuvike. Ruumikitsikuse tõttu oli raamatute saamine ja kirjanduse väljaandmine seotud raskustega. Raamatuid sai laenutada sel ajal, kui kauplus oli avatud. Raamatute arv kogus oli 362, lugejaid 125, sellest õpilasi 73.

Aastal 1926 viidi raamatud üle Puhja hariduse seltsi majja sellesse tuppa, mis pidude puhul oli piduliste tarvitada. Raamatukoguhoidjaks oli vallasekretär Jakob Unt. Raamatuid anti välja kahel päeval nädalas – pühapäeval ja neljapäeval. Neile lugejaile, kes ei olnud seltsi liikmed, oli ette nähtud tagatis 100 marka raamatu pealt. Raamatute arv oli 1926. a lõpuks 473, lugejaid 93, sellest õpilasi 24.

1939. a olid raamatud endiselt seltsimajas omaette ruumis – põrandapinda 36m², lugemistuba talvel kütmata, avatud kaks päeva nädalas, käib seitse ajakirja-ajalehte. Ruumi kasutamist segas vahel seltsi tegevus samas majas. Raamatukoguhoidjaks oli Valter Puidak. Loetavamad raamatud olid A. Mälgu “Surnud majad”, A. Kivikase “Nimed marmortahvlil”, A. H. Tammsaare “Ma armastasin sakslast”.

1941. a oli raamatufondis 320 köidet, kogu asus Puhja rahvamajas. Fond hävis osaliselt sõjas.

Raamatukogu avati taas 1. oktoobril 1944. Esialgne töö seisnes raamatute kogumises ja liigitamises. Raamatukoguhoidjaks oli Valter Peenra, kes asus tööle 1. novembrist 1944.

Pärast sõda oli propagandatööl tähtis koht nii raamatukogus kui väljaspool seda. Ruumid olid kaunistatud partei ja valitsuse juhtide, kirjanike ja teadlaste portreedega. Raamatukogu juhataja oli ENSV ülemnõukogu valimiste ajal valimiskomisjoni sekretär, ta töötas ka vilja varumisel. Lenini mälestuspäeval oli raamatukogu poolt korraldatud Lenini teoste väljapanek.

1946. aastal oli raamatukogu juhatajaks Alice Lint. Raamatukogu asus rahvamajas teisel korrusel (ruumis pinda 26,4 m²), samas oli ka kinoaparatuur. Kollektiviseerimist käsitlevaid raamatuid propageeriti enne kinoseansi algust – need toimusid kaks korda nädalas. Pärast seanssi esines raamatukogu aktiiv sõnavõttudega ühismajapidamise tähtsusest ja selle eelistest võrreldes üksikmajapidamisega.

1948. a oli raamatuid 1476 eksemplari, lugejaid 178. Järgmisteks raamatukogu juhatajateks olid Hilja Taks, Natalie Soomelt ja Peeter Mägioja. Kuna ruum ei olnud sobiv raamatukogu jaoks, viidi asutus üle maja teise tiiba, kus eelnevalt oli olnud kolmetoaline korter.

Aastail 1957-1965 oli raamatukogu juhatajaks Laine Lint. Järgmised juhatajad olid E. Sootla, Nelli Kirsipuu, Ivi Lehtma, Urve Luhaäär, Anne Kraav.

1980. a 1. augustil asus tööle juhataja Leini Laars. 16.veebruarist 2006 asus poole kohaga tööle Ljudmilla Jäger. Raamatukogu (58 m²) asus endiselt kultuurimajaga ühes hoones, kuid oli eraldi sissekäik tagantpoolt. Raamatuid oli 15 693 eksemplari, lugejaid 339. Pikka aega töötas raamatukogu kitsastes oludes. Suuremaid üritusi sai korraldada ainult kultuurimajas. Aastail 2001-2005 toimusid lastele valla raamatukogude ühisüritused “Parim lugeja”, kus käisid külas kirjanduse ja kultuuriga seotud inimesed (näiteks luuletaja Valeria Ränik, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik, muinasjutuvestja Piret Päär). Kirjanik Ilmar Särg käis külas 2001. a.

2007. a andis lootust, et raamatukogu saab uued ja suuremad ruumid, kus põrandapinda on 161 m². Kolimine algas kevadel. Uute ruumide avamine toimus 5. novembril 2007.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=291 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.