• Kõrveküla ja Härma raamatukogud Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvv.ee
  • Otsing

Elistvere

Elistvere raamatukogu lühiajalugu.

  1. aastal asutati Raigastvere kooli juurde Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts (ca 2,5 km Elistvere mõisast). Seltsi asutamise mõte tuli koolijuhatajalt August Mauerilt. Seltsi tähtsamaks organiks oli üldkoosolek. Valiti juhatus: esimees, kirjatoimetaja ja kassapidaja. Põhikiri nägi ette liikmemaksu – 25 kopikat. Et kohalik rahvas oli väga muusikalembene, otsustati seltsi juurde asutada ka muusikaosakond. Tehti algust koorilaulu ja pillimänguga. Korraldati peoõhtuid nii kohapeal kui ka kaugemal: Kaiaveres, Luual, Kukulinnas, Voldis, Kaareperes. Saadud raha ja liikmemaksu summade eest osteti raamatuid. Raamatuid laenutasid kooliõpetajad.
  2. aastal tuli Raigastvere kooli juhatajaks Karl Maldar. See oli mees, kes kogu oma edasise elu pühendas Raigastverele – koolile ja raamatukogule.Tema eestvedamisel muutus kooliaed imeliseks kiviktaimlaks. Leidlikult paigutatud taimekombinatsioonid tegid sellest kevadest sügiseni õitseva värvidemere, mida käidi külastamas lähedalt ja kaugemalt.

Karl Maldar võttis raamatukogu korraldamise enda peale. Tema käis raamatuid ostmas, kandis raamatusse inventari numbri, tembeldas ja pani ümber paberi, millele lisas ka õpetussõnad. Näiteks: „Ära pane raamatut panni alla“. 1945. aastal sai Karl Maldarist Raigastvere avaliku raamatukogu juhataja.

Raamatukogu kolis Elistvere rahvamajja 1950 aastal ja seoses sellega muudeti ka nime. Sellest alates kannab raamatukogu nime Elistvere raamatukogu. Enda kasutusse saadi kaks tuba. Fondi suurus oli 2135 eksemplari, lugejaid oli 57, laenutusi 1689. Raamatukogu juhataja oli Meida Pääsukene, kuni 1958 aastani. Pärast teda oli mitmeid lühemat aega töötajaid. 1963.aastal asus raamatukogu juhatama Ingrid Gerz, kes tegi seda tööd 8 aastat.

Kuna raamatukogu asus ühes majas kolhoosi kontori ja rahvamajaga, siis korraldati koos üritusi ning kolhoosi abil soetati ka mööblit. Laste üritusi korraldati koos Raigastvere algkooliga.

1974 aastast alates on Elistvere raamatukogu juhataja Heli Täpsi, kes töötas varem kuus aastat Igavere raamatukogus (kuni selle sulgemiseni). Endisest Igavere raamatukogust sai laenutuspunkt. Koos laenutuspunktiga oli lugejaid 1974.aastal 283, laenutusi 5005 ja fond 6405 eksemplari. Laenutuspunkt lõpetas tegevuse 1976 aastal, kuna ruume oli vaja kolhoosi puutöö tsehhile.

Aastatel  1979 – 1982 tegutses raamatukogus lastering. Koos käidi kord nädalas. Korraldati viktoriine, luuletuste- ja joonistusvõistlusi, mõistatusteõhtuid. Käidi esinemas lastepäevakodu lastele, naistepäeval ja nääripeol kolhoosirahvale. Ring lõpetas töö selle pärast, et muudeti koolibussi ringi aega.

  1. aastast alates hakati laenutamas käima kord kuus Kaiavere vutifarmis ja Raigastvere sigalas. Seda seni, kuni asutused likvideeriti.
  2. aastal sai raamatukogu 70 aastaseks. Selle tähistamisel oli külas kirjanik Jüri Tuulik.
  3. aastast alates käib koos piibliring. Jutlustamas käivad vaimulikud Soomest, vahel ka Rootsist. Samuti saab raamatukogus kord kuus kokku Jutu(raamatu)toa rahvas. Raamatukogu on  kohaliku rahva  suhtlus- ja infovahetuse kohaks.

Seoses Elistvere loomapargi asutamisega 1997 aastal võeti suund looduskallakuga raamatukogu poole. See tähendas, et hakati rohkem soetama looduskirjandust.  Samuti oli tihe koostöö loomapargiga.

2007 aastast alates laenutatakse elektrooniliselt.  Kuni 2018 aastani kasutati raamatukoguprogrammi RIKS. Seoses haldusreformiga ühines  Tabivere vald Tartu vallaga ning kuulub Tartu maakonda, kus on kasutusel raamatukoguprogramm URRAM. Nii läks ka Elistvere raamatukogu üle programmile URRAM.  On Avalik Interneti Punkt, saab teha koopiaid ning printimisi. Piirkonda kuulub 7 küla.

Printed from: http://tmk.tartuvald.ee/?p=1901 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.