• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Vasula tee 12, Kõrveküla
    60512 Tartumaa
    raamatukogu@tartuvald.ee

    Laenutus:
    +372 7337 771

    Komplekteerimine:
    +372 7337 764
    +372 5242 637
  • Otsing

Elistvere (suletud alates 1.11.2023)

 

Elistvere raamatukogu lühiajalugu.

  1. aastal asutati Raigastvere kooli juurde Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts (ca 2,5 km Elistvere mõisast). Seltsi asutamise mõte tuli koolijuhatajalt August Mauerilt. Seltsi tähtsamaks organiks oli üldkoosolek. Valiti juhatus: esimees, kirjatoimetaja ja kassapidaja. Põhikiri nägi ette liikmemaksu – 25 kopikat. Et kohalik rahvas oli väga muusikalembene, otsustati seltsi juurde asutada ka muusikaosakond. Tehti algust koorilaulu ja pillimänguga. Korraldati peoõhtuid nii kohapeal kui ka kaugemal: Kaiaveres, Luual, Kukulinnas, Voldis, Kaareperes. Saadud raha ja liikmemaksu summade eest osteti raamatuid, põhiliselt ilukirjandust ja mõned loodusteaduslikud. Raamatuid laenutasid kooliõpetajad.
  2. aastal tuli Raigastvere kooli juhatajaks Karl Maldar. See oli mees, kes kogu oma edasise elu pühendas Raigastverele – koolile ja raamatukogule. Tema eestvedamisel muutus kooliaed imeliseks kiviktaimlaks. Leidlikult paigutatud taimekombinatsioonid tegid sellest kevadest sügiseni õitseva värvidemere, mida käidi külastamas lähedalt ja kaugemalt.

Karl Maldar võttis raamatukogu korraldamise enda peale. Tema käis raamatuid ostmas, kandis raamatusse inventarinumbri, tembeldas ja pani ümber paberi, millele lisas ka õpetussõnad. Näiteks: „Ära pane raamatut panni alla“. 1945. aastal sai Karl Maldarist Raigastvere Avaliku Raamatukogu juhataja. Raamatuid saadi riiklikult Tallinnast Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplusest „Rahva Raamat“ jaotuskava järgi.

Raamatukogu kolis Elistvere rahvamajja 1950. aastal ja sellega seoses  sai nimeks Elistvere raamatukogu ning juhatajaks   Meida Pääsukene.  Enda kasutusse saadi kaks tuba. Fondi suurus oli 2135 eksemplari, lugejaid  57, laenutusi 1689. Raamatukogu juhataja  Meida Pääsukene töötas raamatukogus  kuni 1958. aastani. Pärast teda oli mitmeid lühemat aega töötajaid. 1963.aastal asus raamatukogu juhatama Ingrid Gertz, kes tegi seda tööd 8 aastat.

Kuna raamatukogu asus ühes majas „Ühistöö“  kolhoosi kontori ja rahvamajaga, siis korraldati koos üritusi ning kolhoosi abil soetati ka mööblit. Laste üritusi korraldati koos Raigastvere algkooliga.

  1. aastast alates on Elistvere raamatukogu juhataja Heli Täpsi, kes töötas varem kuus aastat Igavere raamatukogus (kuni selle sulgemiseni). Endisest Igavere raamatukogust sai laenutuspunkt. Koos laenutuspunktiga oli lugejaid 1974.aastal 283, laenutusi 5005 ja fond 6405 eksemplari. Laenutuspunkt lõpetas tegevuse 1976. aastal, kuna ruume oli vaja kolhoosi puutöö tsehhile.

Aastatel  1979. – 1982. tegutses raamatukogus lastering. Koos käidi kord nädalas. Korraldati viktoriine, luuletuste- ja joonistusvõistlusi, mõistatuste õhtuid, õpiti näidendeid. Käidi esinemas lastepäevakodu lastele, naistepäeval ja nääripeol kolhoosirahvale. Ring lõpetas töö siis kui muudeti koolibussi sõiduringi aega.

  1. aastast alates hakati laenutamas käima kord kuus Kaiavere vutifarmis ja Raigastvere sigalas. Seda seni, kuni asutused likvideeriti.
  2. aastal sai raamatukogu 70 aastaseks. Selle tähistamisel oli külas kirjanik Jüri Tuulik.
  3. aastast alates käib koos piibliring. Jutlustamas käivad vaimulikud Soomest, vahel ka Rootsist. Samuti saab raamatukogus kord kuus kokku Jutu(raamatu)toa rahvas. Raamatukogu on  kohaliku rahva  suhtlus- ja infovahetuse kohaks. Igal aastal on kevadel ja sügisel raamatukogupäevade ajal  suurem üritus, kuhu on kutsutud esinema keegi kaugemalt . Kas kirjanikud oma loomingut tutvustama, keegi huvitaval reisil käinu või keegi, kes on oma tegevusega huvi pakkunud.

Seoses Elistvere loomapargi asutamisega 1997. aastal võeti suund looduskallakuga raamatukogu poole. See tähendas, et hakati rohkem soetama looduskirjandust.  Samuti oli tihe koostöö loomapargiga.

  1. aastast alates laenutatakse elektrooniliselt. Kuni 2018. aastani kasutati raamatukoguprogrammi RIKS. Seoses haldusreformiga ühines  Tabivere vald Tartu vallaga ning kuulub Tartu maakonda, kus on kasutusel raamatukoguprogramm URRAM. Nii läks ka Elistvere raamatukogu üle programmile URRAM.  On Avalik Interneti Punkt, saab teha koopiaid ning printimisi. Piirkonda kuulub 7 küla.

Kuigi piirkonnas ei ole kooli ega lasteaeda ning elanikkond vananeb, kestab raamatukogu seni kuni jätkub lugemishimulisi.

RAAMATUKOGU LIKVIDEERITUD ALATES 1.11. 2023

 

 

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=1901 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2024.