TABIVERE RAAMATUKOGU AJALUGU
Tabivere raamatukogu teadaolev ajalugu ei ole küll väga pikk, kuid vaatamata kõigele on see huvitav ja mitmekülgne. Aegade jooksul on rõhuasetused olnud erinevatel asjadel (kongressid, pleenumid, viisaastaku plaanid), aga huvi raamatute ja lugemise vastu on see, mis on raamatukogu kõigil aastakümnetel vajalikuks teinud.
Tabivere raamatukogu eelkäijaks peetakse Voldi Tuletõrjujate Seltsi rahvaraamatukogu, mis avati 1920. aasta augustis. Tabivere raamatukogu, algselt Voldi raamatukogu, asutati 1948. aastal. 1948-1950 asus raamatukogu Voldi Algkooli ruumides. Raamatuid laenutas koolijuhataja Linda Kuusik. Fondi suurus oli 1863 eksemplari. Lugejate ja laenutuste kohta andmed puuduvad. 1950. aasta talvel kolis raamatukogu kooli ruumidest ära. Juhatajatena töötasid: 1950-1951 Aino Saar, 1951-1952 Hilda Hannus, 1952-1953 Regina Klaas, 1953-1959 Eha Sarnet (Maldar). Eha Sarneti juhatajaks olemise ajal kolis raamatukogu külanõukogu ruumidesse. 1953. aastal oli lugejaid 124, 1959. aastal 261
1959-1972
Aastatel 1959-1972 töötas juhatajana Leida Mäesepp (Kristelstein). Raamatukogu näitajad suurenesid. Korraldati palju üritusi. Toimusid kirjandusõhtud paljude kirjanike elust ja loomingust. Näiteks 1960. aastal toimus kirjandusõhtu Juhan Smuuliga, kes rääkis „Jäise raamatu“ saamisloost. Tehti temaatilisi õhtuid riiklike pühade tähistamiseks. Toimusid raamatuarutelud, kohtumised sõjaveteranidega. 1965. aastal külastas raamatukogu Eesti Raadio Päevakaja toimetus, 1966. aastal Tallinna Televisioonistuudio Aktuaalse Kaamera korrespondentide ja toimetajate brigaad. Raamatukogu külastasid mitmel korral ka rajooni ajalehe „Punalipp“ töötajad. 1965. aastal töötas raamatukogu juures raamatusõprade ring. 1971. aastal ühines Voldi raamatukoguga Saadjärve raamatukogu. Aastatel 1972-1980 töötas Saadjärve raamatukogus Aimi Põldma. 1978. aasta oktoobris muudeti raamatukogu nime: Saadjärve raamatukogust sai Koogi raamatukogu.
1972-1978
1972. aastal tuli Voldi raamatukogu juhatajaks Sirje Soosaar (Narits), kes oli äsja lõpetanud Viljandi Kultuurharidustöökooli. Raamatukogu sai külanõukogus uued remonditud ruumid. 1973. aasta oli Voldi raamatukogule kordaminekute aasta – avati Voldi 8-klassiline kool, millest raaamatukogu jäi 2 km kaugusele. Selleks, et raamatud oleksid lastele paremini kättesaadavad, viidi osa lasteraamatutest kooli juurde ja avati seal laenutuspunkt. Lugejate arv kasvas, korraldati mitmeid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Tubli töö eest sai raamatukogu Jõgeva rajooni külaraamtukogude seas esimese koha ja rändvimpli „Parim raamatukogu“. 1974. aasta kohta on kroonikas kirjutatud, et korraldati 106 üritust, neist 43 lastele. Ka järgnevatel aastatel tehti palju erinevaid temaatilisi üritusi, lastele korraldati kirjandushommikuid. Lugejate arv kasvas.
1978-1994
1978 septembrist tuli Voldi raamatukokku tööle Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Tiina Salu (Teder).
1978 oktoobrist nimetati Voldi raamatukogu Tabivere külaraamatukoguks.
1979 pööras raamatukogu erilist tähelepanu NLKP XXV kongressi, KK pleenumite ja valitsuse otsuste propagandale. Võeti osa marsist „Just nii, astuda rivvi“.
1980 pöörati suuremat tähelepanu spordikirjandusele. Raamatukogu võttis osa üleliidulisest konkursist „Kujundada elu Lenini järgi“, mis oli pühendatud Lenini 110. sünniaastapäevale. Koogi haruraamatukokku tuli tööle Anne Toome (Freienthal).
1982 avati laenutuspunkt Tabivere teenindusmaja koridoris, kus käidi kord nädalas raamatuid laenutamas.
1983 loodi Tabivere 8-klassilise Kooli juures raamatusõprade ühing, mille liikmeteks võeti vastu 21 raamatuhuvilist õpilast.
1986 pärast Anne Freienthali kodukanti minekut, tuli Koogi raamatukokku tööle äsja Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Anne Ojakivi (Aunap).
1987 aprillis likvideeriti Koogi haruraamatukogu. Ruum ja raamatud jäid esialgu alles ning 1992. aastani oli seal Tabivere raamatukogu laenutuspunkt, kust sai raamatuid laenutada kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval.
1992 kolis raamatukogu vallamajast lasteaeda (keskusesse), kus raamatukogule eraldati üks tuba. Vallamajas tuli kiiresti ruumid vabastada, mis tähendas seda, et raamatud pandi kastidesse ja uues ruumis kallati põrandale hunnikusse. Kui kõik raamatud olid ära toodud, hakati neid sorteerima ja riiulitesse panema. Sellesse ruumi jäädi aastaks, mille järel tuli kolida sama maja teisele korrusele, kus saadi raamatukogule suuremad ruumid.
1994-
1994 arvas vallavanem, et kahte töötajat ei ole raamatukokku vaja. 1. detsembrist 1994 sai raamatukogu juhatajaks Anne Aunap, Tiina Tedrest aga Tabivere koduloomuuseumi juhataja.
1996 jäi Anne Aunap lapsepuhkusele, Tiina Tedrest sai juhataja kt. Koduloomuuseum sai uue juhataja.
1999 töötasid mõlemad jälle raamatukogus.
2000 saadi tagasi teine täiskoht. Tiina Teder toimetas aastatel 2000-2007 valla Sõnumilehte. Saadi esimene tööarvuti ja ka esimene avaliku internetipunkti arvuti.
2004 tehti raamatukogu ruumides remont, võeti maha mitu vaheseina.
2006 alustati kogu sisestamist programmi RIKS.
2007 veebruaris hakati arvutiga laenutama.
2008 sai kogu täielikult sisestatud, viidi läbi elektroonilise inventuuri. Fondis oli 11831 eksemplari raamatuid.
2020 sai raamatukogu uued ruumid Tabivere Põhikoolis.
On korraldatud kohtumisi kirjanikega. Tihe koostöö on Tabivere põhikooliga. Vähemalt kord kvartalis käiakse õpilastele uusi raamatuid tutvustamas. Hästi on õnnestunud üritus Tuntud inimene raamatukogus.
Koostanud Anne Aunap