Maarja-Magdaleena raamatukogu lühiajalugu
Koostanud: Kaie Põdra, mugandanud: Airi Kool
Maarja-kandi rahva suurt lugemishuvi rahuldas üle poole sajandi 1891.aastal loodud Maarja-Magdaleena Laulu-ja Mänguseltsi raamatukogu, mis aga 1944. aasta sõjatules täielikult hävis. 1945.aastal taasavatud raamatukogu jätkas tänuväärset tööd Maarja rahva varustamisel raamatutega.
Esimesed teadaolevad andmed katsest luua Maarja kandis raamatukogu pärinevad 1883. aastast. 1883.a. Postimehest võime lugeda „Kudina vallas Kassema külas on jõulust saadik hea samm edasi astutud. Uuel aastal jõulukuuse juures võtsid noored mehed nõuks enestele raamatukogu asutada.“ Päris kindlasti tegutses raamatukogu 1890.aastal asutatud Maarja-Magdaleena Laulu-ja Mänguseltsi juures. Tsaariajal oli rahvaraamatukogude asutamine keeruline ettevõtmine, kuid Maarja rahvas oskas asju ajada, sest juba 1891.aastal oli mänguseltsi raamatukogul tegutsemisluba käes. Mitmed teised samal ajal asutatud seltsid ei saanudki luba raamatukogu pidada.
1890.aasta üldkoosolekul valiti seltsi raamatukogupidajaks koolmeister Gustav Kommusaar, abiks kohaomanik Johann Reinwald Kaiaverest. Raamatukogu kohta otsustati, et raamatuid hakatakse välja andma pühapäeviti pärast jumalateenistust. Lugemise eest võeti maksu seltsi liikmetelt 50 kopikat, teistelt 75 kopikat. Raamatud oli vaja tagasi tuua kahe nädala jooksul, mis üle ühe rubla maksid nelja nädala jooksul. Uute raamatute ostmiseks laenati seltsilt kohe 35 rubla. Edaspidi osteti raamatuid peamiselt näitemüükidest ja pidudest saadud rahade eest. Raamatukogu täiendamiseks anti aastas keskmiselt 20 rubla. 1910. aastast said seltsi tegevliikmed raamatuid ilma maksuta lugeda, kuid rõhutati, et kaua ei tohi käes hoida.
1912.aastal valmis laulu-ja mänguseltsil oma maja, kuhu sai ruumid ka raamatukogu. Esialgu olid raamatud küll ainult seltsimaja jalutusruumis asuvas kapis. Aasta-aastalt kogu täienes ja raamatukogu käsutusse anti eraldi tuba maja teisel korrusel.
Eesti Vabariigi algusaastail oli raamatukogus umbes 50 raamatut. Kirjanduse muretsemiseks anti 5000 marka aastas. Raamatukogu lugeja liikmemaks oli 5 marka aastas, seltsi liikmetele oli lugemine tasuta. Võõraste käest võeti 300 marka kautsjoni ja üle selle summa ei tohtinud ka raamatuid korraga välja anda. 1922.aasta andmetel oli raamatukogus juba 500 raamatut. Laenutati ikka tavaliselt pühapäeviti.
1924.aastal võttis riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse. Et vähegi kergendada seltsi majanduslikku olukorda (olid rahalised raskused remonti vajava majaga) otsustati 1925. aastal kuulutada ka seltsi raamatukogu avalikuks raamatukoguks. Nõudmised raamatukogule läksid suuremaks, kuid raamatukogu hakkas saama riigi poolt rahalist toetust ja raamatukoguhoidja aastapalka 2000 marka. Ka selts toetas raamatukogu rahaliselt. 1935.a. andmetel sai raamatukogu 10 protsenti pidude sissetulekust, raamatukoguhoidjale maksti 60 krooni aastas.
1944.a. sõjakeerises seltsimaja hävis. Ühes muu varaga põles ära ka selleks ajaks võrdlemisi suureks kasvanud raamatukogu.
1945.aasta 1.jaanuarist hakkas töötama Maarja-Magdaleena avaliku raamatukogu juhatajana kohalik elanik Aksella-HildegardOstrat (9.IX 1904 – 28.XII 1986). Temal tuli alustada sõna otseses mõttes mitte millestki. Kuna raamatufond oli hävinud, tuli see uuesti komplekteerida. Osa raamatuid saadi Rahivere (Kudina) raamatukogust, osa Tartust keskraamatukogust (Maarja kuulus siis Tartumaa alla). Saadeti välja ka ringkirjad lugejatele palvega tagastada raamatukogu raamatud. Sellest oli aga vähe abi, tagasi saadi vaid kümmekond raamatut. Alles siis, kui raamatukogu sõlmis lepingu Tallinna Bibkollektoriga, läks raamatute muretsemine kergemaks.
Raamatukogu asus esialgu eramajas, kus kasutada oli üks tuba. Raamatud mahtusid ära paari kappi. Seal toimusid ka kirjandusõhtud ja muud kultuuriüritused. 1949.aastal anti vastasutatud rahvamaja käsutusse endine pastoraadihoone. Sinna, alumisele korrusele sai ruumid ka raamatukogu. 1950.aastal anti raamatukogule kaks tuba maja teisel korrusel. Nendes ruumides asus raamatukogu kuni 2011. aasta oktoobri lõpuni.
1958.aastal oli raamatukogus 246 lugejat, 8541 laenutust, fondi suurus oli 5625. 1960. aastal tõsteti laenutuslett koridori ja võeti kasutusele avariiulid. 1964.aastal oli raamatukogus lugejaid 300, laenutusi 8001, fondi suurus oli 7968.
- a, 1975. a ja 1978.aasta töötulemuste eest sai raamatukogu rajooni rändvimpli „Parim raamatukogu“.
- aastal tehakse raamatukogu ruumides sanitaarremont, uuendatakse elektrijuhtmed. 2003. aastal saab raamatukogu esimese internetiühendusega arvuti. Augusti lõpus hakkab tööle avalik internetipunkt, kasutajaid on palju.2004. aastal saab raamatukogu juurde teise internetiarvuti. 2005. aastal esitab raamatukogu esmakordselt elektrooniliselt statistilise aruande. Ostetakse RIKS, vöötkoodilugeja ja 3000 vöötkoodi. 2006. aastal saab raamatukogu tööarvuti ja hakkab tegema ettevalmistusi elektrooniliseks laenutamiseks, sisestama raamatuid elektronkataloogi. 2007. aasta märtsist alustab raamatukogu elektroonilist laenutamist. 2008. Aastal lõpetab raamatukogu fondi sisestamise elektronkataloogi. Raamatukogus on 245 lugejat.
2011 a. oktoobrist asub raamatukogu uutes ruumides, ikka sama maja teisel korrusel, nüüd aga maja teises otsas. 2011.a. juulis alustati ehitustöid ja oktoobri lõpus oli raamatukogu juba uutes ruumides. Maarja-Magdaleena Koguduse (majaomanik) eestvedamisel alustatud ehitustegevust toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, projekti juhtis Ideemaa OÜ, ehitustöid teostas A/S Tanel. Ettevõtmist toetas ka Tabivere Vallavalitsus, sest juba 2010. a. novembris toimunud kultuurikomisjoni väljasõiduistungil otsustati, et raamatukogu jätkab tegevust pastoraadihoones.
Maarja raamatukogu lühiajaloo koostamisel on kasutatud T. Pihlakase artiklit „100 aastat tagasi loodud kultuuriseltsist“ (Vooremaa, 1990, 24.mai-1.juuni), Maarja raamatukogu kroonikat ja aastaaruandeid.
