Hellenurme raamatukogu ajaloost tänapäevani
15. augustil 1867 läks Hellenurme rahvas koos laulukooriga kohaliku mõisniku, akadeemik Alexander Theodor von Middendorffi sünnipäevale. Mõisahärrale tehti ettepanek aidata kaasa Hellenurme raamatukogu asutamisel. Mõisnikule meeldis see mõte, ta andis raha 50 raamatu ostmiseks ja laskis mõisa puusepal teha mahuka raamatukapi.
Nii hakkas 1867. aastal Hellenurme Päidla-Paluojal vallakooli juures tegutsema raamatukogu. Raamatuid hakkas laenutama kooliõpetaja. Uute raamatute ostmiseks hakati suuremates küünides korraldama rahvapidusid, kus esinesid laulukoor (mida juhatas ka kunstnik Konrad Mägi isa, kes oli Hellenurme mõisa asevalitseja) ja näiteringi. Pidude sissetulekud läksid raamatukogule uute raamatute soetamiseks. Peagi oli raamatuid 200 ringis.
Raamatukogu töötas 1903. aastani, millal vallas käis revident Riiast. Selgus, et raamatukogul puudus ametlik tegutsemisluba. Tsaarivalitsuse käsul raamatukapp pitseeriti ja viidi vallamajja hoiule. Rahvas muukis aga raamatukapi lahti ning kandis suurema osa raamatuid enne laiali, kui raamatukogu sai ametliku tegutsemisloa.
26. septembril 1909 otsustati Hellenurme haridusseltsi Püüe peakoosolekul asutada raamatukogu ja selleks otstarbeks määrati 75 rubla. Ametliku tegutsemisloa saamine võttis aega. Liivimaa kubermanguvalitsuselt saadi 13. juunil 1914 kuberneri poolt allkirjastatud tegevusluba, mille alusel lubati Jurjevi kreisis Rõngu vallas Kirmi külas raamatukogu avada. Raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Hendrik Urm, kes oli teeninud tsaariarmees (mida tol ajal juhatajalt nõuti). Raamatukogu loomisega tuli otsast alata: jälle peoõhtud, teenitud raha eest raamatute ostmine, nende laenutamine.
Võrdlemisi palju andmeid raamatukogu kohta pärineb 1919. aastast. Raamatukogu oli kõigile avatud pühapäeviti kella 15–17. Lugemismaks oli 1 mark 3 kuu eest, lugejatelt kautsjoni ei võetud. Ruumipuuduse tõttu raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatute laenutustähtaeg oli 4 nädalat ja üle aja käes olnud raamatu eest oli trahv 1 penn päeva eest. Raamatukogus oli 431 eksemplari raamatuid, neist 141 köidetud ja 290 köitmata. Ilukirjandust oli 187 eksemplari. Lugejatele laenutati ka köitmata raamatuid. Raamatukogul oli 30 tarvitajat (sh 4 kooliõpilast). Laenutusi oli 1919. aastal 347.
1919. aasta rahaline sissetulek oli 8.50 marka, sellest lugemisrahana 6 marka ja trahvirahana 2.50. Raamatukoguhoidjaks oli gümnaasiumiharidusega õpetaja, kes ei saanud selle töö eest mingit tasu. Raamatukogus oli olemas inventariraamat. Kogus olevate raamatute kohta olid nimestikud nii jaoskondade kui tähestiku järgi. Laenutatud raamatud märgiti raamatusse, kus igal lugejal oli oma lehekülg. Raamatukogu varandust hinnati kokku 3000 margale, millest raamatud moodustasid 2200 ja mööbel 800 marka. Raamatukogutööd takistas kohaste ruumide puudus ja aineline kitsikus.
1922. aastal tuli iga raamatu laenutamise eest raamatukogule tasuda 2 senti. Lugejaks astumisel võeti tagatiseks kuni 2 krooni. Raamatukoguhoidjad vahetusid pidevalt, kuni 1922. aastal asus tööle Peeter Värva, kes töötas sellel kohal kuni 1945. aastani. 1925. aastal võeti Hellenurme haridusseltsi „Püüe” raamatukogu avalikkude raamatukogude nimekirja, selleks sõlmiti Palupera vallavalitsusega vastav leping. Kogu Eesti Vabariigi esimese perioodi asus raamatukogu Hellenurme mõisa peahoones.
1945. aastal viidi raamatukogu üle Hellenurme koolimajja – endisesse Hellenurme mõisa aedniku majja (tänane raamatukogu, teenuskeskus ja kultuurimaja), kus see asub praeguseni. Raamatukogu käsutuses oli 2 ruumi: raamatute paigutamiseks ja lugemistoaks. Sõja ajal läks palju raamatukogu raamatuid kaotsi, peale sõda hakati suure hooga kogusid taastama. Raamatukogus korraldati raamatunäitusi, ettelugemisi ja kirjandusõhtuid.
1957. aastal asus raamatukogu juhatajaks Valve Tiirik, kes töötas sellel kohal kuni 1983. aastani. Valve Tiiriku isa vanaisa oli kooliõpetaja Karl Pedak, kes käis mõisniku jutul palvega Hellenurme raamatukogu asutada. Raamatukogus korraldati kohtumisi, kirjanike ja teiste kultuuritegelastega ning pandi suurt rõhku tööle lastega. Raamatukogu juures teguteses laste sõnakunstiring, lastele korraldati erinevaid kirjandushommikuid.
1975. aasta septembris viidi Valga rajooni raamatukogud üle tsentraliseeritud süsteemile ja Hellenurme raamatukogu nimetati ümber külaraamatukoguks.
Alates 1992. aastast oli Hellenurme külaraamatukogu Palupera vallavalitsuse alluvuses.
2002. aastal sai Hellenurme raamatukogu kaks arvutit ja printeri. Internetiühendus loodi 2003. aastal ja siis avati lugejatele Avalik Internetipunkt.
2004. aastal soetati raamatukoguprogramm RIKS ja alustati raamatute andmete sisestamist.
2013. aasta lõpus raamatukogu ruumid remonditi, tähistamaks raamatukogu ametlikku 100. aastapäeva.
2018. aasta lõpus kolis raamatukogu samas majas remonditud ruumidesse esimesel korrusel ja on Tartu maakonna Elva valla raamatukogu (varem kuulus Hellenurme Valga maakonda).
2019. aastast töötab raamatukogu Rõngu raamatukogu Hellenurme harukoguna.
Juhatajad/laenutajad
Hendrik Urm 1914–?
Peeter Värva 1922–1945
Kalju Põder 1945–?
Anni Posti (Kurvits)
Harry-Hedman Tuvi
E. Mäll
Valve Sikk
Aksel Laul
Ilse Kulla
Valve Tiirik 1957–1983
Tiia Kroonberg 1983–2005
Asta Jõesaar alates 2005-2018
Maia Kukk 2019-