Alatskivi raamatukogu
1882. a avaldab ajaleht Olevik esimesed teated Rupsi ja Naelavere noormeeste laenuraamatukogu kohta. Raamatukogu asub laenutaja Gustav Moori talus, mis omakorda paikneb Liivide naabruses. (Tänaseks on hoone lammutatud, asemel perekond Punga elumaja.)
1930. aastail kolis raamatukogu Liivide kodule veelgi lähemale – Koogi tallu. 19. sajandil soetati raamatuid korjandustel, tuluõhtutel ja näitusmüükidel kogutud rahast. Raamatukoguselts, tuletõrjeselts ja laulu-mänguselts korraldasid seda kõike koos.
Raamatukogul oli algusaegadel üle 30 lugeja ja mõnisada raamatut, 1920. a oli aga juba üle tuhande teose, neist väheke venekeelseid. 1922. a saadi toetust ka riigilt – siis telliti kolme ajalehte ja ajakirja. Lugejate arv püsis ikka alla poolesaja.
1934. a koliti Alatskivile lähemale – Voldemar Paabu tallu Naelaveres.Vabariigi algul lisandus raamatukogule konkurente: piirivalve üleajateenijate raamatukogu lossis, karskusseltsi Kevade raamatukogu ja kõrgema algkooli raamatukogu. Enne sõda toodi kõigi kogude raamatud lossi kokku. Sõja lõpuni olid need sageli järelvalveta, mistõttu palju trükiseid hävis või tassiti laiali. Nõukogude ajal asus raamatukogu lossi palvelas, Lahepera rahvamajas ja vahepeal isegi paruni kabinetis. Kuna lossis olid ruumid pimedad ja jahedad, pidas majand 1982. a raamatukogule paremini sobivaks 4-toalist paneelmaja korterit. Sinna jäi raamatukogu aastani 2001, mil ühineti koolikoguga ja koliti koolimaja põhjatiiba.Peale Rupsi noormeeste Moori ja Koogi on töötanud Alatskivi raamatukogus Juuli Tiits, Adele Soovere, Eriine Villik-Roost ja aastail 1961-1993 Eha Mälberg. Praegu on tööl Aili Annast laenutajana ja Anne Toome juhatajana.
Tänapäeval on Alatskivi raamatukogul kaasaegne infotehnoloogia, suur ja rikkalik fond piirkonna elanikkonna teenindamiseks ja kitsaks jäänud ruumid…
2019. a. maikuust on Alatskivi raamatukogu Peipsiääre valla keskraamatukogu harukogu
