• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Järvselja

Järvselja raamatukogu

Järvselja raamatukogu on saanud alguse Kastre-Peravalla rahvaraamatukogu seltsist.

Selts asutati 1917. a Ahunapalu koolimajas õpetaja Anna Wõngerfeldi eluruumis. Paari aasta jooksul soetati 350 köidet raamatuid.

1920. a ankeetküsitluses on mainitud, et piirkonnas on vähe haritud jõude ning pole ruume raamatute jaoks.

Aastail 1939-1940 oli raamatukogu juhatajaks kooliõpetaja August Näpp. Kooli klassiruum oli ühtlasi seltsi lugemistoaks, mis oli avatud pühapäeviti viis tundi.

Peravalla raamatukogu avati peale sõda 1. novembril 1944, juhatajaks sai Koidula Uiga. Lugejaid oli ainult 6, fondi suurus 540 eksemplari.

1. detsembrist 1945 asus raamatukogus tööle kooliõpetaja Linda Tanni.

Aastail 1951-1962 töötas raamatukogu juhatajana Ida Muutra. Lugejate arv oli 100-150. 1952. aastast on säilinud kiri, milles juhataja põhjendab, miks hilines aruande esitamine. Kirjast selgub, et kokkulepitud ajal – 29.-30. septembril – jäi seminar millegipärast ootamatult ära ning ta pidi tulema suletud ukse tagant oma paberitega läbi vihma koju tagasi.

Alates 1958. a hakkas raamatukogu täitma ka rahvamaja ülesandeid.

Fond kasvas, ruum jäi kitsaks, remont oli tegemata… – raamatukogu otsustati üle viia Järvseljale, mis oli kujunenud selleks ajaks suuremaks keskuseks. Ahunapallu jäi rändkogu. Raamatukogu oli 44 päeva suletud, sest ei leitud sobivat juhatajat. Novembris 1962 asus Järvseljal tööle Ellen Männiste.

1963. a nimetati Peravalla raamatukogu Järvselja raamatukoguks. Lugejaid oli 225, laenutusi 2179, raamatuid 6367.

1. jaanuaril 1964 asus raamatukokku tööle Ene Runtel. 1962. a valminud hoone oli ehitatud ka rahvamajaks. Raamatukogust sai küla kultuurikeskus.

Esialgu oli suur töö raamatukogule kütte muretsemine. Puud eraldati Ahja metskonnast, need tuli endal metsast välja vedada ning kohapeal töödelda.

Kaks korda nädalas tuli käia jalgsi või hobusega viie kilomeetri kaugusel Sikakurmus raamatukogu posti järel.

Raamatukogus hakati korraldama raamatute arutelusid, kohtumisi kirjanikega ja muid kirjandusüritusi. Esimese kirjanikuna käis Järvseljal Veera Saar, hiljem kohtusid lugejatega Ain Kaalep, Mats Traat, Hando Runnel, Lilli Promet, Vaino Vahing, Enn Vetemaa, Lehte Hainsalu, Aili Paju, Ants Paju, Hendrik Relve, Enn Vaino ja paljud teised.

Läbi aegade on olnud tihe koostöö Järvselja algkooliga. Kunagised Järvselja õpilased ja raamatukogu lugejad Tiina Pettai, Margit Arike ja Ille Uiga valisid raamatukogutöötaja elukutse.

Nõukogude võimu ajal oli raamatukogu sunnitud tegema ideoloogilist propagandat. Peale iseseisvumist kadus ideoloogiline surve. Koos lugejatega rõõmustasime vabaduse üle. Raamatukokku hakkas saabuma välismaal ilmunud eesti kirjanike teoseid. Esialgu oli lugejate huvi nende vastu suur, hiljem see aga vaibus. 2000. aastail tuntakse erilist huvi eesti kirjanike teoste, eriti mälestusraamatute vastu.

2008. a augustis avati raamatukogu uued soojad ja valged ruumid Järvselja koolimajas.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=266 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.