Sel aastal tähistame mitmete ajakirjandusväljaannete ümmargust tähtpäeva: 255 aastat tagasi ilmus Põltsamaal Lühhike öppetus…, 215 aastat tagasi hakkas Tartus ilmuma esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahwa Näddali-Leht, 200 aastat möödub esimese eestikeelse ja eestlase toimetatud laiema levikuga ajalehe – “Marahva Näddala-Leht” – ilmumisest. Seda uhket loetelu võiks jätkata veel pikalt.
Tänaseks on ajakirjandus saanud enamuse inimeste jaoks igapäevaelu lahutamatuks osaks. Pidev kirju uudisvoog ümbritseb meid paberil, raadios ja teleekraanil, arvutis ja nutiseadmes. Lisaks leidub raamatukogudes ja arhiivides tohutus koguses varasemate aastasadade meedialoomet. Kuigi meie teadmised ja silmaring peaksid selle mõjul olema eriti suured, kipub infotulvas orienteerumine paljudel üle jõu käima. Paratamatult tuleb teha valikuid, millist infot tarbida, ja see omakorda tekitab ka erinevaid infovälju. Kasvav probleem on näiteks ajalehtede tasuline digisisu, mis paberlehtedesse ei jõua – see tekitab ebavõrdsust nii nende jaoks, kel pole võimalik tasulisi artikleid osta, kui ka nende jaoks, kel puuduvad vastavad digivahendid ja/või -teadmised.
Raamatukogud tulevad nende murede lahendamisel appi, muutes varasema meediapärandi süstematiseeritult ja nüüdseks juba suures osas digiteeritult kõigile soovijatele kättesaadavaks. Samuti saavad raamatukogudes nii paberil kui digitaalselt avaldatud uudiseid lugeda ka need, kel see muidu võimalik poleks. Raamatukoguhoidjad aitavad kõigil soovijail vajalikku infot leida, annavad edasi infootsingu- ja digioskusi, õpetavad valeuudiste ja libateaduste ajastul üliolulisi meediapädevusi ja allikakriitikat, mis toob ühiskonna ühtsemasse inforuumi.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing