Kuuste raamatukogu
Eellugu
Juba 1903. a asutatud Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikoolil oli üsna suur venekeelne raamatukogu, eestikeelseid raamatuid laenas koolmeister eriti tublidele õpilastele isiklikust kogust. Tollal Sipel õppinud Julius Kuperjanov ja Henrik Visnapuu on kaasaegsete mälestuste põhjal saanud koolist kaasa suure lugemishuvi. Ka kohalikul põllumeeste seltsil oli väike raamatukogu.
1926-1940
Kuuste raamatukogu sünniajaks võib lugeda aastat 1926, mil Vana-Kuuste vallavalitsus otsustas asutada Vana-Kuuste Sipe algkooli juurde avaliku raamatukogu nii täiskasvanutele kui õpilastele ühiseks kasutuseks.
Raamatukogu komplekteerimine ja laenutamine tehti ülesandeks koolijuhataja Eduard Pügile. Raamatute arv kogus oli 54, sellest ilukirjandust 45. Raamatud olid liigitatud, kasutati inventarivihikut ja kaardikataloogi. Lugejaid oli 34, neist 14 õpilast.
1940. a oli fondis juba 703 raamatut, neist ilukirjandust 433. Kõik raamatud olid eestikeelsed. Raamatukogu oli avatud 2 tundi nädalas, korraga laenutati 4 köidet 30 päevaks. Raamatukogu mahtus ära klassitoa kappi ja jäi sinna 15 aastaks.
1941-1950
1941. a toodi raamatukogu Vana-Kuuste mõisahoonesse, kus asusid tööle ka valla täitevkomitee ja rahvamaja. Kooliraamatukogu jäi Sipele ja hävis sõjas peaaegu täiesti. Ka Kuuste raamatukogu sai osaliselt kannatada.
Peale sõda taasavati raamatukogu 1945. a. Algul oli raske leida pädevat raamatukoguhoidjat, mistõttu töötajad vahetusid sageli. 1947. a asus aga kindlakäeliselt ja eesrindlikult tegutsema aja nõudeid järgiv Elisabeth Kihno, kelle tööd kroonis kiire edu: Kuuste raamatukogu saavutas 1948. a vabariiklikul ülevaatusel esimese koha.
1958-2000
1951. a asus Vana-Kuuste mõisahoones tööle Kuuste 7-klassiline kool ja raamatukogul algasid peagi rännuaastad. Poole sajandi jooksul tuli viis korda asupaika vahetada, sest alati läks ruume kellelegi rohkem tarvis. Kolimiste raskus langes 1959. aastast raamatukogu juhatama asunud Saima Nemvaltsi õlgadele.
Mõisahoonest koliti kõigepealt kõrvalasuvasse moonakamajja, sealt kolhoosi Uus Elu senisesse kontorisse, seejärel Vambola kolhoosi vabanenud kontorisse ning lõpuks kõigi aastate halvimatesse tingimustesse – kolhoosi töökoja 30 m2 suurusesse kütteta abiruumi.
2001-2008
2001. a avanes raamatukogul võimalus kolida tagasi Vana-Kuuste mõisahoonesse, kust 1951. a tuli lahkuda koolile jalgujäämise tõttu. Raamatukogu pind on nüüd 81,5 m2, lisaks paikneb kõrvalruumis viie töökohaga Internetipunkt. Toimus ka põhjalik tegevuse ümberkorraldus: küla- ja kooliraamatukogu (taas)ühendati Kuuste raamatukoguks, mis teenindab nii kõiki piirkonna lugejaid kui kooli, tegeldes sealhulgas ka õppekirjanduse hankimise, laenutuse ja müügiga. Raamatuid on koos õpikutega üle 15 000, lugejaid 200 ringis. Ühendatud raamatukogu juhatajana hakkas tööle Kuuste kooli emakeeleõpetaja Heli Nemvalts. Ühtaegu saadeti tänuga vanaduspuhkusele Saima Nemvalts, kes oli töötanud Kuuste raamatukogu juhatajana 42 aastat, samuti kauaaegne kooliraamatukogu juhataja Milvi Padjus. Raamatukogude ühendamine parandas nii elutingimusi kui ka tegutsemis- ning koostöövõimalusi. Peamine koostööpartner on muidugi Kuuste kool. Kõikidele klassidele on korraldatud raamatukogutunde, pidevalt on juhendatud infootsinguid. Enamik kultuuriüritusi saavad teoks raamatukogu ja kooli ühisettevõtmistena.
Põlvkondadevaheline side ulatub aga teiseski suunas: Kuuste raamatukogu ruumes jätkab igakuiseid koosviibimisi ka juba aastaid tegutsev pensionäride padjaklubi. Seega on jõutud Kuustes ringiga algusesse tagasi ja võib tõdeda, et uus ja hea on sageli hästi unustatud vana. Asutas ju Vana-Kuuste vallavalitsus 82 aastat tagasi raamatukogu just sellisena – täiskasvanutele ja õpilastele ühiseks kasutuseks.
2020. aasta 1. oktoobrist töötab raamatukogu Tõrvandi raamatukogu harukoguna.
