Lähte raamatukogu
Lähte raamatukogu eelkäijaks on 28. märtsil 1922. a asutatud Sootaga valla rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, milles oli esialgu 300 raamatut. Raamatukogu asus Puhtaleiva külas Lellatse koolimajas.
Pärast vallaseaduse täiendamist 1925. a pidi olema igas vallamajas raamatukogu, mida vallavalitsus oma eelarvest ülal pidas. Nii moodustati Sootaga valla avalik rahvaraamatukogu, mis asus Sootaga vallamajas. Raamatukogu juhatajaks oli vallasekretär Ludvig Valdmann. 1926. aastaks oli valla laenuraamatukogus ligi 500 raamatut, millele lisandusid umbes 500 rahvaraamatukogu seltsi raamatut. 1944. a suvel põles vallamaja maha ja enamus raamatuid hävis tules. Vähesed lugejate käes olnud raamatud toodi Lähtele endisesse Kaitseliidu majja.
Raamatukogu taasalustas oma tegevust 16. detsembril 1944 Äksi valla külaraamatukogu nime all Lähte rahvamaja ruumides. Raamatukogu juhatajana töötasid järgnevatel aastatel Helvi Haosaar, Salme Vaht (Ernits), Ida Nõu, Lonni Sepp (Juur) ja Eha (Männiksaar) Kusjakin.
Aastail 1952-1955 asus Lähte raamatukogu Puhtaleiva külas Kukulinna külanõukogu ruumides (endises Kikkuri talus). Juhatajana töötas seal Asta Vegalke.
Aastail 1955-1958 paiknes raamatukogu Saadjärve MTJ-i klubi juures. Selle juhatajaks oli Laine Naarits (Vironeem).
1958. a suvel kolis raamatukogu Sootaga sohvoosi Äksi osakonda.
Aastail 1960-1968 asus Lähte külaraamatukogu Äksi külanõukoguga ühes majas (endises Pooli talus).
Aastail 1968-1985 paiknes raamatukogu Sootaga sovhoosi Äksi osakonnas Kastli külas kultuurimajaga ühes hoones. Lugejate paremaks teenindamiseks loodi laenutuspunktid Lähte keskkoolis, Sootaga sovhoosi keskuses ja Sootaga osakonnas ning Avangardi kolhoosi keskuses.
1972. a liideti Sojamaal asunud väike Kärkna raamatukogu Lähte raamatukoguga. Harukogu juhataja Milvi Sihv tegutses kolmel tööpäeval Lähte raamatukogus.
1985. a lõpus kolis raamatukogu Sootaga sovhoosi keskusesse viiekorruselise elamu neljatoalisse korterisse.
Lähte raamatukogu 31 aastat juhtinud Laine Naarits siirdus pensionile 1986. a sügisel ja andis oma elutöö üle tütrele Eve Tootsile (Naarits), kes on lõpetanud 1981. a Tallinna pedagoogilise instituudi raamatukogunduse erialal.
1991. a läks raamatukogu Tartu vallavalitsuse alluvusse.
1993. a märtsis kolis Lähte raamatukogu Sootaga lastepäevakodu (praegu Lähte lasteaed) vasakusse tiiba. 1994. a sai raamatukogu lauatelefoni. Samal aastal likvideeriti Kärkna raamatukogu, mille fond anti Kõrveküla raamatukogule (praegu Härma raamatukogu).
Aastail 1997-2005 tegutses Lähte raamatukogu juures loodusteadlase Matti Masingu juhendamisel Lähte loodusesõprade ring.
1998. a lõpul sai raamatukogu arvuti, printeri ja sissehelistamisega Internetiühenduse. 1999. a osteti raamatukogule koopiamasin. 2001. a sügisest on Lähte raamatukogu lugejail võimalus kasutada Interneti püsiühendusega arvutit ja printerit. 2002. a liitus raamatukogu raamatukoguprogrammiga Urram ning alustas sama aasta detsembrist raamatute elektroonilist laenutamist. 2007 aasta lõpul oli Lähte raamatukogus 17475 teavikut ja 427 lugejat.
Kuna Lähte lasteaed soovib oma ruume raamatukogult tagasi saada, siis on Lähte raamatukogu uute ruumide probleem juba pikka aega õhus rippunud.
Suvel 2012 toimus Lähte raamatukogu ja Lähte Ühisgümnaasiumi raamatukogu ühinemine, tulemuseks uut tüüpi raamatukogu, mille nimetuseks Lähte Ühisraamatukogu. Suured uued ruumid rõõmustavad lugejaid. Teenindatakse kõiki Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid ning Tartu valla elanikke. Lugejatele avati raamatukogu 5.septembril 2012.
