Melliste raamatukogu
Melliste raamatukogu peab oma sünniajaks aastat 1920, mil Vana-Kastres asuva Kaagvere laulu-mängu seltsi juures alustati raamatute laenutamist. Raamatufond oli 1926. a aruande järgi 1108 eksemplari, laenutajana töötas Adelheid Schasmin. 1940. a aruande järgi oli raamatukogus 1831 eksemplari, laenutajana tegutses Aleksander Kaarma.
Mäksa valla täitevkomitee otsusega reorganiseeriti 1945. a valla kultuuritöö ja määrati raamatukogu juhatajaks alates 15. veebruarist 1945 Leida Arend (Pilv), kelle kohta märgitakse iseloomustuses järgmist: “Oriendeerimis ja organiseerimis võime hea. Autoriteetne. Tistsipliini tunne täiesti areneb hästi. Poliitiliselt teadlik, suhtub Nõukogude korrase hästi, kui teadlik Nõug. Kodanik.”
Raamatukogu tollased ruumid asusid vallamajaga ühise katuse all Poka külas (praegune Mäksa vallamaja hoone) ja raamatukogu nimetusekski oli Poka raamatukogu.
Aastal 1951 asus raamatukogusse tööle Eha Kusjakin, keda meenutati veel aastakümneid hiljem kui aktiivset inimest, kes juhtis ka kolhoosi parteiorganisatsiooni. Raamatukogu uueks asukohaks sai Mellistes asuv rahvamaja (praegune kauplusehoone). Tol ajal hinnati raamatukogu panust näitagitatsiooni valmistamisel ja põllundusbrigaadides raamatuülevaadete esitamisel. Poka külaraamatukogule omistati 1962. a eesrindliku raamatukogu nimetus. Raamatukogu kolis taas – ühise katuse alla vallamajaga.
Aastail 1967-1970 töötas raamatukogus Vaike Pärtels, keda mäletatakse hea suhtlejana ja raamatute soovitajana.
Aastal 1970 asus raamatukogu juhatajana tööle Aasa Sulg. Tema esimeseks töösaavutuseks võib pidada seda, et raamatukogu nimetati asukohast tulenevalt Melliste raamatukoguks. Peagi sai raamatukogu tuntuks mitmekesiste raamatuüritustega – kohtumised kirjanike, ajakirjanike, kirjastustöötajatega. Kindel abikäsi oli raamatuühing kui selle ajastu kultuurivaimu kandja. Piirkonna raamatuhuvilistel oli võimalus osaleda kahe majanditevahelise raamatuklubi (Pähik, Iva) tegevuses. Kohtumisi organiseeriti külakorda, istuti kohvilaudade taga ja alati oli korraldatud raamatumüügilett. Meeldejäävad olid ekskursioonid Saaremaale, Lätimaale, Mihhailovskojesse, Peterburi, Jasnaja Poljanasse. Omas ajas olid need suurt vaimujõudu (k)andvad ettevõtmised, mida hinnati (ja hinnatakse tänapäevani) nii kodukandis kui ka üleriigilises mastaabis. Aasa Sulg kui nende ettevõtmiste hing ja hea haldjas sai lausa kahel korral osa aust sõita tunnustatute seltskonnas Moskva raamatumessile.
1979. a kolis raamatukogu Oraviku elamutsooni kortermajja nr 5 uutesse ruumidesse ja sai enda käsutusse kaks tuba.
Külastajate rohkus, raamatufondi kasv ja uuenenud töömeetodid hakkasid Mellistes nõudma aga suuremat põrandapinda. Pärast ränkrasket rahaprojektide keerukusest läbinärimist sai 2004. a valmis suurem (põrandapinda 200 m²) raamatukogu ja vaba aja veetmise koht, millel on keldrikorrusel ka lisaruum. Esimene auväärne külaline, kellega vastremonditud ruumides kohtuti, oli riigikogu esimees Ene Ergma.
Suurteks raamatupidudeks on kujunenud Melliste raamatukogu 75. ja 80. juubeli üritused, Eesti Raamatu Aasta ettevõtmised, kirjanduslikud kohtumised Melliste algkoolis…
Melliste raamatukogu astus arvutimaailma aastal 2000. Kuivõrd arvuti sunnib lugemishuvi taganema ja laiutab mängukoobaste petlikkusega, näeb Aasa Sulg selles ohtu laste vaimuilmale.
Ajavahemikus 1979-1988 tegeles Aasa Sulg visalt kümnel suvel majandi TPL-i juhi ametikohal noorte töökasvatuse arendamisega ja tõi lapsi ühtlasi ka raamatute juurde.
Aasa Sulg arvab, et Melliste raamatukogu on suutnud oma töös hoida kindlalt vaimsusekeskset kurssi. Selle kinnituseks võib ta lapata töötulemuste eest saadud tänupabereid, mis päritolult ulatuvad maavanemast kultuuriministeeriumi ja mitmete teiste institutsioonideni, ning tipnevad Tartumaa 2004. a parima maaraamatukoguhoidja tiitliga.
2017. aasta 10. oktoobrist töötab raamatukogu juhatajana Kätlin Link.
16. novembrist 2020 asub raamatukogu Melliste uues keskusehoones.
