• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Nõo

Nõo raamatukogu

Raamatu väärtust hindas kõrgelt Johann Woldemar Jannsen, kes oli üks tähtsamaid kultuuritegelasi Eestis 19. sajandil. Ta pidas vajalikuks, et igas peres oleks raamatuid ja igas vallas raamatukogu, kust võiks lugemisvara koju laenata.

Nõo lauluseltsi raamatukoguna 1927. a loodud Nõo raamatukogu asus endise kihelkonnakoolimaja ruumides. Fondis olevat olnud 1039 raamatut, neist 633 eksemplari ilukirjandust. Raamatulaenutajaks oli Helmi Ilisson. 1935. a võttis raamatkogu juhatamise enda peale koolijuhataja Edur Tasa, kes 1940. a lahkus Nõost. Sellest ajast kuni 1944. aastani puuduvad avaliku raamatukogu kohta andmed.

1944. a alustas raamatukogu tööd Nõo valla keskraamatukoguna, juhatajaks oli Antonina Toots. Raamatukogu asus kunagise postkontori kõrval asuvas kahes ruumis. 1951. a võttis raamatukogu juhataja ameti enda peale Vidrik Ütt ning raamatukogu viidi külanõukogu täitevkomitee majja teisele korrusele. 1953. a 15. aprillist kuni jaanuarini 1956 oli raamatukogu juhatajaks Endla Kommussaar.

Aastail 1956-1959 töötas raamatukogus juhatajana Silvia Võsumägi (Voore), kes meenutab, et tol ajal oli raamatuid umbes 13 000 ja lugejaid 500 ringis. Lugejate seas oli palju Nõo kooli õpilasi ja õpetajaid, samuti aleviku ja ümberkaudsete külade elanikke. Raamatukogul oli ka rändkogusid – Tõravere puidutsehhis, Unipihas, Lenini-nimelise kolhoosi kontoris. Elva rajooni raamatukogu olevat sageli Nõo raamatukogus läbi viinud seminare rajooni kõikide raamatukogude juhatajatele. Raamatukogu juhatajal tuli teha igaks riiklikuks tähtpäevaks loosungeid, näitlikku agitatsiooni, seina- ja välklehti. Ta korraldas koos õpetajate ja rahvamaja juhatajaga kirjandusõhtuid, temalt nõuti poliitilise kirjanduse soovitamist lugejatele.

Aastail 1959-1961 oli raamatukogu juhatajaks Salme Metsma. Lühemat aega töötasid raamatukogus veel mitmed inimesed: Mare Raag, Mae Taal, Ene Pastak, Svetlana Rämson, Eha Pajuste, Linda Marvet, Helju Anja. 19. aprillist 1972 loodi lisaks juhataja ametikohale ka raamatukoguhoidja ametikoht. Esimeseks raamatukoguhoidjaks sai Inge Ridala.

Raamatukogu juhatajaks tuli 2. oktoobril 1972 Helle Voore (Toom), kes töötab sellel kohal tänaseni. Alates 1. jaanuarist 1977 läks Nõo raamatukogu Tartu rajooni TSN TK kultuuriosakonna alluvusse. Nõo valla alluvuses on raamatukogu alates 1. märtsist 1991. 1978. a jäi raamatukogusse üks töötaja – ainult juhataja.

1993. a sai raamatukogu uued ja avaramad ruumid nn Kivilinnas asuvas lasteaia hoones. Avaramates tingimustes võis raamatukogu korraldada mitmekülgseid kirjanduslikke üritusi. 16. novembril 1997 tähistas raamatukogu oma 70. aastapäeva.

Uus sajand tõi kiireid muudatusi. 2001. a avanes võimalus kolida veelgi suurematesse ruumidesse: Nõo vallamaja hoonesse ehitati ühised ruumid raamatukogule, Internetipunktile, koduloomuuseumile ja valla ajalehe toimetusele. 23. aprillil lõikas tollane vallavanem Esta Tamm läbi lindi ja kuulutas raamatukogu rahvale avatuks. Raamatukoguhoidjana asus tööle Aet Sule. Raamatukogu hakkas olema lugejaile teenindusvalmis kuuel päeval nädalas – kokku 49 tundi. Raamatukogus asub ka Internetipunkt.

Avarad ja kaasaegselt sisustatud ruumid parandasid Nõos raamatukoguteenuste kättesaadavust, kasvas nii lugejate kui ka külastuste arv. Raamatukogu läks täielikult üle elektroonilisele lugejateenindusele.

1. veebruaril 2003 tutvus Nõo raamatukoguga pr Ingrid Rüütel. Raamatukogu on külastanud ka haridusminister Mailis Reps.

Koostöö kultuurimaja, noortekeskuse, lasteaia, spordiklubi, vallavalitsuse ja teiste raamatukogudega avardab ja rikastab Nõo raamatukogu igapäevast tööd. Ettevõtmisi kajastab kohalik ajaleht. Nõo raamatukogu töötajad on toimetanud praegustes ruumides juba seitse aastat ja loodavad üksmeeles edasi töötada.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=289 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.