• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Tõrvandi

Raamatukogud Ülenurme ja Tõrvandi piirkonnas

Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu asutati aastal 1920. Vana-Kuuste valla avalike raamatukogude hulka kuulunud raamatukogu asus Tõrvandi-Reola seltsimaja ruumides. Tema kasutajateks olid inimesed, kes tänapäeval kuuluksid elukohajärgselt kas Ülenurme või Tõrvandi raamatukogu teeninduspiirkonda.

Piirkonna esimeseks raamatukoguhoidjaks oli õpetaja Karl Rüütli, kes ühtlasi töötas Vana-Kuuste valla Reola algkooli juhatajana.

Ajalehe Tartumaa Teataja 1925. a 6. novembri numbrist võib lugeda: “Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu selts pidutses hiljuti oma uues seltsimajas aastapäeva, millest õige rohkel arvul osa võeti. Pidupäev algas aktusega. Ülevaate seltsi tegevusest andis Eduard Metsar. Pärast aktust oli pidusöök. Õhtul kanti ette Ostrovski draama “Tsaar Ivan Hirmus”.”

Ajalehes Postimees kirjutatakse 19. detsembril 1926: “Tõrvandi-Reola rahvaraamatukogu selts Tartu külje all on lühikese ajaga kiirelt edasi sammunud. Uus nägus seltsimaja kerkis üles kui maa alt. Ka sisu eest on hoolt kantud. Tõrvandis kantakse ette päris raskeid näitetükke, sest linn annab selleks abijõude. Maja ehitus ei ole aga veel lõpulikult valmis. Ühe korraga ei saa kõike teha. Kogutakse uut jõudu ja ehitatakse edasi. Teisel jõulu pühal korraldab rahvaraamatukogu selts loterii-allegrii, mille sissetulek määratud maja valmisehitamiseks.”

Raamatukogus oli raamatute jaoks üks kapp, mis jäi aga kitsaks, sest aastal 1926 oli kogus 1166 trükist, neist ilukirjandust 829. Kogus oli 1101 eesti-, 36 võõr- ja 22 venekeelset raamatut. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti kell 14-16. Lugemine oli tasuta, kuid võeti viivist viis marka nädala pealt. Lugejaid oli 1926. a jooksul 47, neist mehi 34.

1930. aastatel muutis selts oma nime Ülenurme rahvaraamatukogu seltsiks, esimeheks oli Ilmar Raamot. Raamatukogu asus Ülenurme rahvamajas, raamatukoguhoidjaks oli alates 1933. a käsitööline August Näkk, kes ei olnud osalenud ühelgi raamatukoguhoidjate kursusel. Kogu oli avatud kaks korda nädalas – kolmapäeviti ja pühapäeviti kell 11-13.

Vahetult enne Teist maailmasõda – aastal 1939 – oli raamatukogus 1623 raamatut, neist ilukirjandust 1134. Ka lugejaid oli mõnevõrra enam – 53. Lemmikraamatuteks olid August Jakobsoni “Oktoobri tuul”, Enn Kippeli “Kui Raudpea tuli” ja “Issanda koerad”, Leida Tigase “Seitse pastlapaari”.

Kahjuks lõppes selle raamatukogu tegevus, kui sõjatuli hävitas Ülenurme rahvamaja hoone.

Tõrvandi raamatukogu

Soinaste, praegune Tõrvandi raamatukogu alustas tegevust pärast sõda, täpsemalt 15. augustil 1947. Raamatuid laenutati teisipäevast laupäevani kell 10-18. Aastal 1949 oli raamatukogul 1007 raamatut, 107 lugejat ja kaks laenutuspunkti (kolhoosides Komitern ja Linnaver).

Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli Õie Jalak. Pärast teda oli tööl Ene Kruus, kes lahkus Viljandisse kolimise tõttu. 1. detsembril 1962 asus ametisse Marje Kalmet, kes Viljandi kultuurikoolis oli omandanud raamatukogundusliku hariduse. Tal oli ka esimene töökogemus Ranna raamatukogust. Marje abiellus jaanuaris 1964 ning hakkas kandma perekonnanime Jokk, tema perre sündis kaks tütart.

Raamatukogu asus algul EPT kontorihoone teisel korrusel pisikeses ja ilma akendeta ruumis. Aastal 1963 raamatukogu kolis – ruumid saadi vana ruumi kõrvale. Seal olid olemas küll aknad, kuid katusekambris tekkis probleem ühe seinaga. Selleks, et raamaturiiulid ära paigutada, tuli maha saagida riiulite ülemised otsad. Põrandapinda oli vaid 25 m². Fondis oli raamatuid 9621 eksemplari. Aastaks 1972 tõusis lugejate arv 269-ni.

1988. a tõi lõpuks kauaoodatud muutuse – raamatukogu kolis EPT uude kontorihoonesse ja sai enda kasutusse kolm tuba. Esimeses toas asusid teatmeteosed, laenutuslett, lastekirjandus ning ajalehed-ajakirjad. Teises toas oli fondiruum, kus asus kõik ülejäänud kirjandus. Kolmas tuba sisustati puhkeruumina. Raamatukogusse kujundati ka kahe lauaga lugemisnurk. Aasta lõpuks kogunes lugejaid juba 402.

1993. a algas hoones ulatuslik kapitaalremont, sest raamatukoguga ühte majja planeeriti rajada Tõrvandi algkool. Raamatukogus ei muutunud midagi, küll aga kasvas laenutajate arv, kui 1994. a detsembris avati algkool. Koormus kasvas, sest lapsi oli palju – 318. Aastal 1998 oli lugejaid kokku 630.

Aastal 1998, kui Tartumaal avati esimesed Internetipunktid, sai Tõrvandi raamatukogu Internetiühenduse.

Aastal 2003 sai Marje Jokk endale abilise – Tõrvandi raamatukokku asus tööle Liivi Paumets. Ühises töös muudeti raamatukogu kaasaegsemaks – laenutamine hakkas toimuma arvutiga, kasutusele võeti programm Urram.

Raamatukogu põhjalik kapitaalremont algas aastal 2005. Uhke avamispidu peeti 2006. a märtsis. Raamatukogu nägi välja ilus ja rõõmsameelne. Ka külastajatele meeldisid uued ruumid väga. 2006. aasta lõpuks oli lugejaid 500.

Lugejate arv raamatukogu ajaloo jooksul kokku:

1920. a 1939. a 1949. a 1972. a 1988. a 1998. a 2006. a 2007. a

47 53 104 269 402 630 500 547

Marje Jokk oli raamatukogutöös aktiivne – korraldas palju üritusi, järk-järgult muutus

raamatukogu aina külastatavamaks kohaks.

Traditsiooniks muutusid kohtumisõhtud kirjanikega. Esimene kohtumisõhtu oli raamatukogus kirjanik Ellinor Rängeliga aastal 1963. Aastate jooksul korraldati kohtumisi paljude kuulsate kirjanikega: Mats Traat, Raimond Kaugver, Ülo Tuulik, Egon Rannet, Jaan Kross, Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Hando Runnel, Aadu Hint, Arvo Valton, Leo Metsar, Vello Lattik, Jaan Kaplinski, Ain Kaalep, Doris Kareva.

Kohtumisõhtul kirjanik Mats Traadiga toodi kohale väike aurukatel, mis pandi kõigi üllatuseks ka tööle. Sel ajal oli ju ülipopulaarne kirjaniku uus romaan “Tants aurukatla ümber”. Kirjanik sai mälestuseks aga hoopiski suure nuku, kuna alles hiljuti oli tema perre sündinud tütar Inger.

Kohtumisõhtul kirjanik Ülo Tuulikuga mängis ansambel alustuseks “Abruka valssi”.

Meeldejäävad ja huvitavad olid ka kirjanduslikud kohtud (Nikolajeva “Võitlusteel” ja Veera Saar “Ukuaru”).

Kirjanduslikud üritused olid väga populaarsed, osavõtjaid oli alati saja ringis.

1980. a loodi kirjandusklubi Pähik, kuhu kuulusid lisaks Tõrvandi raamatukogule veel Ilmatsalu ja Melliste raamatukogu. Pähiku esimene üritus toimus Tõrvandis – külaliseks oli Paul Luhtein. Kirjandusklubi Pähik eksisteeris 10 aastat, selle aja jooksul toimus palju huvitavaid kohtumisi avaliku elu tegelaste ja kirjanikega. Külas käisid Jaan Eilart, Albert Uustulnd, Jaan Talts, Paavo Kivine, Tõnu Ots, Henn-Kaarel Hellat, Marju Lauristin ja Peeter Vihalem, Rein Järlik, Margus Kasterpalu ja Jüri Henno.

2007. a augustis tabas Tõrvandi raamatukogu väga suur kaotus – suri raamatukogu juhataja Marje Jokk, kes oli olnud ametis 45 aastat. Uueks juhataja kohusetäitjaks määrati Anne-Lia Kivari, kes asus tööle 2007. a septembris. Aasta lõpuks oli lugejaid 547. Raamatukogu on avatud viiel päeval nädalas – esmaspäevast reedeni.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=298 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.