• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Ulila

Ulila raamatukogu

1923. a lõpupoole asutati Ulila rahvaraamatukogu selts, mis tunnistati 1925. a Ulila vallavolikogu poolt avalikuks raamatukoguks.

1925. a oli raamatukogus 227 köidet raamatuid 29 010 marga väärtuses, lisaks ka tähtsamad ajalehed ja -kirjad. Lugejaid oli 1. märtsi seisuga 50. Raamatukogu asus kuni 1971. a koos teiste asutustega Ulila vallamaja ruumides Kaimi külas.

1925. a töötas raamatukogus tasuta Adele Päts, kes oli elukutselt õpetaja. 1934. a tuli tööle II järgu raamatukoguhoidja kutsega Armilde Näpp, kellele maksti ka palka. 1944. a asus raamatukokku tööle Marta Rosin, kes sai töötada ainult kaks aastat.

1939. a oli raamatukogu fondis 1012 eksemplari, millest 1944. aastaks jäi alles ainult 600.Pärast sõda alustas raamatukogu tööd 1. detsembril 1944. Kogu raamatufond mahtus ära kahte kappi. Raamatukogu oli algul lugejaile avatud kolmel päeval nädalas, kuid alates augustist 1947 juba viiel päeval nädalas – seda nõudis Puhja raamatukoguga sõlmitud sotsialistliku võistluse leping. Sama aasta augustiks oli registreeritud 162 lugejat. 1949. a töötas ka rändraamatukogu Ulila rahvamajas.

Perioodil 1955-1964 töötas Ulila raamatukogus kuus erinevat inimest. Kõige pikema pideva tööstaažiga oli Jüri Ojamaa – 2,5 aastat. 1964. a oktoobris tuli tööle Eha Pensa, kes töötas sellel ametikohal 10 aastat. Raamatukogu käsutuses oli 45 m² suurune ruum, kus oli kohallugemiseks neli kohta. 1965. a algul avati laenutuspunkt Ulila turbatööstuse klubis ja lugejate arv kasvas kiiresti.

1971. a liideti Uula raamatukogu fond Ulila raamatukoguga ja tekkis Ulila-Uula liitraamatukogu. Ühine aruandlus ja fondiarvestus kestis aastani 1991. Uula raamatukogu juhataja Elga Ojasalu-Alberi käis kahel päeval nädalas tööle Ulilasse.

1972. a alguses kolis raamatukogu Ulila turbatööstuse klubi teisele korrusele. Uued ruumid olid avarad -120 m².

Vaatamata mahukatele kustutusaktidele suurenes raamatufond 1965. a 8785 eksemplarilt 12 804 eksemplarile 1974. a. Neil aastail luges raamatukogus keskmiselt 31,5% elanikest.

Ulila raamatukogul oli rändraamatukogu Leegis (aastail 1971-1991) ja laenutuspunktid Kaimi 8-klassilises koolis (1968-1976, siis kool suleti ) ning Võsiveres (1976-1977).

Aastail 1974-1978 töötas Ulila raamatukogus neli erinevat inimest. Alates 1. oktoobrist 1978 tuli tööle Sirje Lemberg-Dementjeva, kes töötab siiani.

1997. a augustis kolis raamatukogu Ulila põhikooli ruumidesse ja võttis üle ka kooli raamatukogu fondi ning õpikud. 1999. a lõpetas Ulila põhikool oma tegevuse ja kooli raamatukogu raamatud kanti maha.

2001. a saabusid raamatukokku esimesed arvutid – üks lastele arvutimängude mängimiseks ja teine Külatee raames Internetipunkti arvutiks. Elanike arv raamatukogu teeninduspiirkonnas on vähenenud alates 1978. aastast – toona oli 956 inimest, 2007. a aga ainult 486. Viimase kümne aasta jooksul on püsinud lugejate arv 200 piires.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=299 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.