• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Uula

Uula raamatukogu

Uula raamatukogu moodustati 1. augustil 1967.

Vanemad kohalikud inimesed mäletavad, et raamatuid laenutati klubi punanurgas juba aastast

1953, kuid nende ostmise kohta ei leidu majandi arhiivis dokumente. Siiski anti Ulila raamatukogule mais-juunis 1967 tasuta üle hunnik raamatuid. 1. augustist hakkas Viljandi kultuurikooli haridusega Elga Ojasalu (Alberi) neid omakorda Uula raamatukogu jaoks raamatukogulikult kujundama: kriipsutas maha Ulila raamatukogu templi ja pani Uula oma selle kõrvale. Ta alustas inventarinumbrist 1.

Raamatud (igast nimetusest 13 kuni 17 eksemplari) asusid ostmise järjekorras täispuidust riiulitel, millest neli oli värvitud punaseks. Paljudel raamatutel ei olnud kõiki lehti lahtigi lõigatud. Raamatukoguhoidja sidus neist enamiku pakkidesse ja viis … makulatuuri. Arvele jäi 2589 eksemplari. Uula raamatukogu fondi komplekteerimist jätkati sellega, et toodi vahetusfondist raamatuid juurde.

Uula raamatukogu avas 1968. a majandi Leegi osakonna kontoris laenutuspunkti, mis tegutses ühel päeval nädalas.

Aastail 1971-1991 oli Uula raamatukogu Ulila raamatukogu harukoguks. Lugejaid teenindati ainult kaks päeva nädalas, mistõttu vähenes lugejate-laenutuste arv. Samal ajal oli avatud ka laenutuspunkt Kaimi põhikoolis, kus raamatukoguhoidja käis korra nädalas.

1979. a sai raamatukogu ruumid uue kortermaja keldrikorrusele. Tollal käis külas ka esimene kirjanik – H.-K. Hellat. 80 osavõtjaga üritus toimus Uula klubis. Samal aastal käisid Uula lasteaias kirjanikud H. Mänd ja I. Lember.

Uula raamatukogu taasiseseisvumine oli 1991. aastal, raamatuid hakati laenutama jälle viiel päeval nädalas – lugejate-laenutuste arv suurenes. Laenutuspunktid jäid alles.

Aastal 1994 asus raamatukogu ikka veel elumaja keldrikorrusel, kuid enam ei töötanud katlamaja – korterites külmusid ja lõhkesid torud. Suure veeavarii tõttu toimus kolimine maja teisele korrusele. Külm! Raamatukoguhoidja suutis korterraamatukogus soojaks saada ainult köögi ja seal siis töötaski. Töökohustustele lisandus koduteenindus ja ka nn postiring Rämsi külas.

1997. a oli Uulas jälle kolimine – sel korral kahetoalisse ahiküttega korterisse. Küttemuretsemine! Lastega võeti osa Nukitsa konkursist.

2001. a saabus raamatukokku Külatee raames esimene arvuti. Raamatukogu juhataja osales mitmetel arvutiõppe kursustel. Seevastu lapsed kasutasid arvutit suure vaimustusega – ikkagi tasuta, ainult printimine oli rahaline. Nüüd on raamatukogus arvuteid rohkem, järjekordi enam ei ole – paljudel on ka kodus arvutid.

8. juulil 2003 sai Uula raamatukogu uue mööbli (täispuidust riiulid, lauad-toolid ja laenutuslett). Koliti taas uutesse ruumidesse – lasteaiamaja sõimerühma ruumidesse. Avamine oli 2. septembril 2003. Järgmisel aastal vahetati raamatukogul aknad.

2005. aastal tehti raamatukogus kapitaalremonti – selleks ajaks koliti Uula töökoja lattu. Sama aasta augustis kolis raamatukogu tagasi, abiks olid kolleegid Ulilast ja Puhjast.

Võib jääda küll mulje, et Uula raamatukogu juhataja tööks ongi olnud üksnes kolimine, aga ei – rohkem kui 40 aastat ametit pidanud Elga Alberi on laenutanud mõistagi ka raamatuid, teinud raamatunäitusi ja -väljapanekuid, korraldatud kohtumisi kirjanikega. Lisaks eelpool nimetatutele on kirjanikest külas käinud L. Hainsalu, I. Särg, K. Murutar jt. Ka lastele on toimunud kirjanduslikke üritusi – sari “Võlulaeka lood”, koolialguse pidulikud üritused koos majandi ametiühinguga, nääride-jõulude tähistamised jne. Täiskasvanute kohvik-klubi õhtutel, kus alati olid kirjanduslikud viktoriinid ja -mängud, osales 120-150 inimest. Praegu korraldatakse üritusi koos Ulila huvikeskusega, kuid kahjuks ei ole need enam nii osavõturohked.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=300 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.