• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Vara

Vara raamatukogu

Vara raamatukogu tegevusloo algus jääb 19. sajandi lõppu, kui koolide juurde hakati looma seltse ja raamatukogusid. 15. mail 1883 otsustasid kohaliku laulu-mängu seltsi juhatuse liikmed Mihkel Puusepp, Juhkum Audova, Juhkum Sibul ja Peep Sibul, et nüüd on viimane aeg luua ka Matjama algkooli juurde laenuraamatukogu. Eeskujuks olid kahe naabri – Laeva ja Alatskivi – ärksamad tegijad, kes olid juba asutanud oma raamatukogud. Kuna raamatukogu asukohaks oli Matjama algkool, siis oli ka esimeseks raamatukoguhoidjaks sama kooli õpetaja Friedrich Daved Liblik.

Tänavu, Eesti Vabariigi juubeliaastal, on Vara rahval põhjust topelt juubeldada – täitub ju meie raamatukogul 125. aastapäev. Ühe külaraamatukogu jaoks on see üsna tähelepanuväärne iga.

Ajalooarhiivis leidub rohkesti materjale nii Vara laulu- ja mänguseltsi kui ka vallakooli juurde loodud raamatukogu kohta: protokolliraamat, laenutusraamat, kirjavahetus ja muid kirjutisi aastast 1883. Vanima dokumendina (Eesti Ajalooarhiiv, f 3502, n 1, l. 40, s-ü 10) on säilinud “Vara-Matjama Laenu-raamatu-kogu raamatute välja laenamise raamat”. Arhiivi materjalidest võime lugeda, et laenutus toimus kahes osas: 1) lugejad, kes maksid aastamaksu 50 kopikat ja võisid selle eest laenutada piiramatul hulgal raamatuid; 2) lugejad, kes maksid iga raamatu pealt 2 kopikat. Esimesel tegevusaastal oli 75 lugejat, nende hulgas ka tuntud raamatukogundustegelase Aleksander Sibula isa Peep Sibul Singli talust, keda on mainitud ka mitmete revideerimiste juures.

Ehkki 1886. a astuti mitmeid samme raamatukogude vastu (keelustati pidude ja näitusmüükide korraldamine raamatute ostmiseks raha kogumise eesmärgil, hakati kontrollima tegutsemislubasid ja suleti üle Eesti ligi sada raamatukogu), õnnestus Vara raamatukogul üheskoos Laeva raamatukoguga saada tegutsemisluba juba 1888. a.

Sellest kirjutab Olevik 8. augustil 1888. a järgmist: “Meie varalased püüame, nagu vähe võimalik, ka aja rattaga ühes jooksta. Küll on mõned takistused meie püüdmistel, mis ümberkaudsed elanikud ei tunne, nagu see, et meie raamatu-kogu Matjama koolimaja juures, mis Keisri kroonimise mälestuseks asutati, püüti mitmesuguste keelduste läbi tegevusest tagasi törjuda ja takistada, ehk ka koguni surmata. Nüüd aga on mitme vaeva järele kuraatori herra raamatu kogule täieliku loa annud, et ta jälle uuel jõul võib tööd teha, ilma, et keegi oma ajutist võimu tema külles võiks näidata. Ka laul ja mäng saab nönda tuld, nagu seda vast mujal pole ette tulnud, aga ometi on loota, et aeg saab ka ses asjas öö ja udu ära ajama meie seas saab vast kuulduma: “Kus lauldakse ja mängitakse, sinna istu maha, sest kurjad inimesed laule ja mänge ei taha.” Praegu öeldakse veel mõnest suust: “Laul ja mäng ei ole kellegi vaimu haridus, vaid hukka saatja.” O temporo, o mores! (Oh ajad, oh kombed).”

Vara raamatukogutöötajad ja arengulugu läbi aegade:

15. maist 1883 kuni 4. maini 1899 – raamatukoguhoidjaks F. D. Liblik.

4. maist 1899 kuni 1. jaanuarini 1901 – raamatukoguhoidjaks M. Reisenbuk, edasi E. Konheiding, Võõbus jt õpetajad, kes tulid hiljem Matjama algkooli tööle.

Raamatukogu oli suletud aastail 1907-1908, kuna koolide juures keelati ära tasuliste rahvaraamatukogude tegutsemine.

1909. a viidi raamatukogu üle Vara laulu-mängu seltsi jalutusruumi. Seal paiknes ta kuni 1939. a. Aastail 1909-1911 tegeles kolm korda nädalas raamatute laenutamisega poodnik, raamatuid on laenutanud Leonhard Audova, Juhan Audova, Jaan Parts ja Gustav Krull. 1911. a. saadi aru, et mitme inimese vastutusest ei tule midagi välja. Laulu-mängu seltsi juhatus otsustas määrata raamatukogu juhatajaks ühe juhatuse liikmeist – Karl Sibula, kes jäi sellele kohale peaaegu kümneks aastaks.

1939. a viidi raamatukapid Karl Puusepa majja. Majaperemehest sai uus raamatukogu juhataja. Raamatukogu sai esimese päris oma ruumi, mis oli tunduvalt sobilikum, kui rahvamaja jahe ja niiske jalutusruum. Okupatsiooniaastail 1941-1944 asus raamatukogu samas ning juhatajaks oli endiselt Karl Puusepp. Laenutustegevus oli siis väga tagasihoidlik. Uusi raamatuid juurde ei muretsetud, rääkimata ürituste korraldamisest.

Nõukogude võimu taaskehtestamisega algas raamatukogutegevuse elavnemine. Raamatukogu fond suurenes, samuti kasvas lugejate ja laenutuste arv.

1. novembril 1947 asus oma isa Karl Puusepa asemel raamatukogu juhatajaks Linda Valgma, kes töötas sellel kohal kuni aastani 1987 – seega 40 aastat. Raamatukogu viidi eramajast Matjama algkooli ruumidesse, töö toimus tööplaani alusel ning majandati vastavalt eelarvele.

1951. a viidi raamatukogu üle Vara külanõukogule kuuluvasse majja, kus ta sai sobilikud ruumid ja uue mööbli.

1984. a kolis raamatukogu seoses kapitaalremondiga taas ajutiselt Matjama koolimajja, kust oli alanud tema ajalugu. Vastremonditud ruumidesse saadi tagasi mais 1985.

1. novembril 1987 möödus 40 aastat Linda Valgma tööletulekust. Selle tähtpäevaga seoses on jäänud raamatukogu kroonikasse Linda mõtisklus: “Ja ongi möödunud elu ilusamad aastad. Ja nad on tõesti ilusad olnud. Mis võib olla veel kaunim, kui elu ära elada raamatute-kultuuri keskel. Palju tänu kõigile, kes selleks on kaasa aidanud ja hea seisnud… Hoidke ja armastage raamatut!”

Pärast Linda pensionile minekut sai raamatukogu uueks perenaiseks Sirje Laksaar, kes oli ametis aastail 1987-1995. Aastal 1992 koliti raamatukogu Matjamalt Vara keskusesse vastvalminud hoonesse, kus ta asub tänaseni ühe katuse all vallavalitsuse ja lasteaiaga.

1995. a augustis valiti uueks raamatukogu juhatajaks Olga Haljaste.

Varal raamatukogul on kanda kohalikus kultuurielus järjest märkimisväärsem roll. Siin korraldatakse mitmeid traditsioonilisi ühisüritusi, millesse kaasatakse naaberraamatukogusid, kooli ja lasteaeda. Raamatukogu on Vara maanaiste seltsi ning MTÜ Vara rahvatantsurühma Kiljak infopunktiks ning teatri ühiskülastuste organiseerijaks. 2007. a oli raamatukoguüritusi 40, teatri või kontserdi ühiskülastusi 9.

Aastal 1888 püüdsid varakad ajarattaga ühes joosta, nii teeme seda ka meie tänapäeval…

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=302 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.