• Kõrveküla raamatukogu Facebookis

  • Kontakt

    Kõrveküla Raamatukogu
    Haava tn 6, Kõrveküla,
    60512 Tartumaa
    +372 7 337 771
    +372 7 337 772
    raamatukogu@tartuvald.ee
  • Otsing

Varnja

Varnja raamatukogu

Varnja raamatukogu avati aastal 1928.

Esialgu asus raamatukogu koolimajas. Raamatud olid ühe klassi kapis ja õpetaja väljastas neid õpilastele. Edaspidi viidi raamatukogu üle Varnja seltsimajja. Selles suures ja uhkes hoones oli mitu saali, töötas kohvik, tegutsesid käsitöö- ja isetegevuse ringid, harjutas puhkpilliorkester ja naiskoor. Seltsimajas oli ka lugemissaal, kus leidus ajakirjandust mitmes keeles.

Läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel elas Varnjas ligi 1500 inimest, seitsmekümnendatel ligi 1000 – eestlasi ja venelasi oli külas peaaegu võrdselt. Varnjas oli kolm kooli, internaat, söökla. Ajavahemikul 1960-1970 oli raamatukogus registreeritud üle 500 lugeja ja aasta jooksul saadi üle tuhande uue raamatu. Nendel aastatel oli külaelu väga aktiivne: käidi laulupidudel, külainimeste osavõtul lavastati erinevaid näidendeid, puhkpilliorkester korraldas paraade marssides pikkadel külatänavatel. Raamatukogu osa nimetatud üritustes oli märgatav, kuna sealt oli võimalik leida kõiki vajalikke materjale nende organiseerimiseks.

1957. a oli Varnjas suur tulekahju – koos seltsimajaga põles maha mitu hoonet. Raamatukogule eraldati väike ruumike majast, kus suurema osa pinnast hõivas kalavastuvõtupunkt. Kõrge ja ebamugava trepi ning kalalõhnaga puutusid raamatukogu lugejad kokku aastaid. Tol ajal oli raamatukogu juhatajaks priske vananeitsi Jelena Nojeva – väga lahke ja sõbralik inimene. Tänu temale tundus isegi tollane raamatukoguruum hubase ja armsana ja mitte nii väiksena. Paljud külalapsed õppisid tema algatusel lugema tükk aega enne kooli astumist.

1975. a kolis Varnja raamatukogu teisse majja – vana koolimaja jaotati kaheks: üks pool läks raamatukogule, teine sai klubile. Põllu- ja kalamehe raske amet ei olnud perspektiivne, mistõttu noored läksid linna elama ja töötama. Külaelanike arv vähenes. Vähemaks jäi ka lugejaid – 500 asemel on neid nüüd 220 ja see arv püsib.

Raamatukogu hoone vajab ammu remonti ja ootab kannatlikult oma järjekorda, sest paljud Peipsiääre valla ehitised vajavad renoveerimist. Selle pika aja jooksul on vahetunud raamatukogus seitse juhatajat. Vahetunud on ka lugejaskond – kohalikele elanikele, kes loevad rohkem talvel, on lisandunud suvitajad. Kuni 2008 aastani töötas raamatukogus neljapäeviti postipunkt – rahvast oli siis palju. Inimesed kasutasid ühtaegu postiteenuseid ja laenutasid lugemiseks raamatuid või ajalehti. Mitu raamatukogu juhatajat on kuulunud ka vallavolikogusse, mistõttu raamatukogu oli ja on külaelu keskpunktiks ja inimesi vaevavate küsimuste lahendamise kohaks. Paljud Varnja pensionärid ja invaliidid on aktiivsed lugejad – nendele viiakse lugemist koju. Tulles vastu linnast saabuvate lugejate soovidele, avatakse raamatukogu uksed ka puhkepäevadel.

Külaelu aktiviseerimiseks ja vanade traditsioonide säilitamiseks tegutseb Varnjas pereselts, mille ettevõtmistes on tähtis roll ka raamatukogul – üheskoos kirjutatakse luuletusi, tehakse lavastusi, rajatakse muuseume, korraldatakse rahvapidustusi ja laatu ning lastele konkursse ja viktoriine.

Varnja raamatukogu on maaraamatukogu, millel praegu puuduvad kaasaegsed ruumid ja sisustus, kuid seal valitseb kodusoojus ja riiulid on täidetud lemmikraamatutega. See meeldib ka linnast tulnud lugejatele. Varnja raamatukogu austamine avaldub selleski, et külastajad võtavad jalanõud jalast ja jätavad need raamatukogu ukse taha.

Praegu on raamatukogul väga oluline koht Varnja külaelus: lisaks raamatute laenutamisele võib seal kasutada Internetti ja saab lahendada erinevaid argielu küsimusi, kui pöörduda vallavolikogusse kuuluva raamatukogu juhataja Tatjana Sosnovskaja poole.

2015. aastast asub raamatukogu Varnja pereseltsi majas.

Printed from: https://tmk.tartuvald.ee/?p=303 .
© Kõrveküla Raamatukogu 2020.