Vedu raamatukogu
Ajaarvamise alguseks Vedu raamatukogus võib lugeda aastat 1931, kui rahvaselts Kodu asutas Vedu kooli ruumidesse õpetaja Juku Roonurme eestvedamisel avaliku raamatukogu. Toonasest fondist on säilinud 9 köidet.
Läbi aegade on hoolitsenud koos lugejatega raamatukogu sisu ja näo eest:
1931-1944 – Juku Roonurm,
1944-1947 – Malju Aruksaar (Tuha),
1947-1955 – Laine Vironeem (Naarits),
1955-1956 – Maimu Indrikson,
1957-1958 – Aasa Jaanikesing,
1959-1964 – Iris ja Miralda Murdvee,
1964-1965 – Elle Tarik,
1965-1993 – Inna Laugus,
1993-2017 – Karin Evik,
2017-… – Mare Sumberg.
Raamatukogutöö on üsnagi ajastutundlik, peegeldades hästi ühiskonnas toimuvat. Nõukogudeaegse agitatsiooni ja poliitilise kirjanduse fiktiivse tutvustamise varjus lauldi koos Laine Naaritsaga akordioni saatel ja arutati elu ning raamatute üle. Vanemale põlvkonnale toovad siiani sära silma 1960. aastate esimese poole menukad kirjanduslikud kohtud ja viktoriinid Iris ja Miralda Murdvee ning Elle Tariku eestvedamisel. Rakendades Elle Tariku põhimõtet “elu keskel olles saab probleeme seostada kirjandusega ja sel kombel äratada huvi kirjanduse vastu”, osaleti 1960ndate keskel nii farmitöötajate ja mehhanisaatorite nõupidamistel kui löödi kaasa kooli ja kultuurimaja tegemistes. Selle tulemusena kasutas raamatukogu pool piirkonna elanikkonnast ehk 230 inimest. Juhataja Inna Lauguse ajal aitasid neli ühiskondlikku laenutajat neljas rändkogus raamatuid inimeste keskele viia.
Aastad 1973-1974 olid raamatukogu jaoks murrangulised. Nimelt ühinesid Tuleviku ja Avangardi kolhoos, kadus Vedu algkool. Raamatukogu sai uued ruumid Vedu osakonna kontorisse teisele korrusele, kus seni oli asunud klubi. 1970ndate teisel poolel loodi raamatusõprade ühing, mille toetusel kohtuti sageli kirjarahvaga ja Vanemuise näitlejatega. Tehes koostööd Avangardi klubiga, arutleti ühiselt loetu üle ja nauditi luulet.
Kolhoosikorra kadumisega kaasnenud muutused puudutasid tugevasti ka raamatukogu tööd. Tartu vallavalitsus kui uus omanik leidis võimaluse osta viietoaline korter mõnesaja meetri kaugusele eelmisest asukohast. Raamatukogu hakkas tasapisi muutuma kogukonna infokeskuseks ja sotsiaalse sidususe loojaks ning piirkondliku identiteedi kandjaks.
Lugejate usalduse võitmiseks korraldas raamatukogu juhataja Karin Evik ka käsitöökursusi ja -näitusi, aiandusalaseid koolitusi, eriteemalisis reise mööda Eestit, keelekursusi, vestlusringe. Konkureerides teleri ja arvutiga, pakkus raamatukogu lastele võimalust osaleda raamatumissi valimistel ja maakondlikel lasteraamatupäevadel. Raamatukogus võis ka meisterdada, joonistada ja näidendites kaasa lüüa. 1997. a toimunud näitusest “Vanem trükis meie kodudes” kasvas välja koduraamatukogude konkursi idee. Kodulooalaste vestlusringide loogilise jätkuna valmis raamatukogu 75. aastapäevaks K. Laasi koostatud kogumik “Vedu küla läbi aegade ja inimeste”.
Raamatukogu eestvedamisel on toimunud üheksal aastal perepäevad, rajatud on külakiik ning palliplats.
Teeninduspiirkonnas on 600 elanikku, neist kasutab praegu raamatukogu üle 200, aastas laenutatakse ligikaudu 8000 teavikut.
Raamatukokku on tee leidnud inimesed Austraaliast, USA-st, Soomest, Kanadast, Rootsist, Leedust, Saksamaalt. Vedu raamatukogu loodab leida edaspidigi uusi sõpru, seda eriti lähematest geograafilistest punktidest.
