Võnnu raamatukogu
Laulu- ja mänguseltsi Lõoke üldkoosolek otsustas 24. jaanuaril 1910, et Võnnus avatakse raamatukogu ja lugemise tuba. 1911. aasta alguseks oli ettevalmistustega nii kaugele jõutud, et esimene lugeja, Gustav Kütt Ahjalt astus 5. veebruaril raamatukokku. Kokku oli tol aastal lugejaid 33 ja laenutati 92 raamatut. Laenutamine oli tasuline.
Algusaastatel kurdeti lugejate ja uute teoste vähesuse üle. Ajad ja olud paranesid ning 1923. aastast on teada, et raamatukokku muretseti 1000 marga eest uusi raamatuid. 1925. aastal määrati raamatukoguhoidja kuupalgaks 500 marka ning külastajatel tuli maksta 2-5 marka loetud raamatu pealt. Uute teoste ostu hakkas toetama ka hariduse- ja sotsiaalministeerium, kooli- ja maavalitsus.
1935. aasal korraldati raamatukogu 25. tegevusaasta auks aktus ja pidu. Kogu peo sissetulek läks raamatukogule.
Lugemismaks kaotati 1937. aastal.
Raamatukogu töötas seltsi juures kuni 22. aprillini 1940.
Nendel aastatel töötasid raamatukogus:
1910-1912 – Anna Ivask ja P.Hansing,
1910 – E.Pennart,
1914 – Anna Ivask,
1918 – Oskar Tatrik,
1927 – Hermann Tootsi,
1931 – Aksel Sander,
1936 – Aksel Otsa,
1938 – Paul-Voldemar Tenno.
Raamatukogu avati taas 1. novembril 1944. a. Raamatukogu juhatajaks oli
E. Morgenson, kes andis samal aastal töö üle Heida Linaskile.
Järgnevate aastate jooksul on olnud raamatukogu juhatajateks:
1949 – Albert Matsi,
1955 – Milvi Ranno,
1956 – Tiiu Erlemann,
1958 – Lehte Salu,
1960 – Helen Rebase, Mall Vakkar,
1961 – Lea Haljaste,
1962 – Hille Laumets,
1963 – Ene Hansen,
1970 – Renna Rebane
2011- Riina Gordejeva.
Raamatukogu asus laulu-ja mänguseltsi Lõoke ruumides kuni 1962. a. Seejärel koliti vana vallamaja ruumidesse, kus töötati kuni aastani 1965. Sel ajal valmis kultuurimaja-sovhoosi keskuse hoone, mille teisele korrusele olid ehitatud raamatukogu jaoks ruumid pindalaga 56 m². Tingimused oli avarad ja sobisid fondi avamiseks lugejatele, ka raamatukogu asukoht oli hea. Nendes ruumides töötas raamatukogu 11 aastat. Et vahepeal oli sovhoos kasvanud ja juhtkonnal oli vaja ruume, tehti raamatukogule ettepanek kolida vastvalminud 4-toalisse korterisse.
Aadressil Tartu tn. 5-8 töötas Võnnu raamatukogu 41 aastat. Viimased 20 aastat sellest möödusid ruumikitsikuses.
2017. aastal moodustus Haaslava, Mäksa ja Võnnu valdade ühinemisel Kastre vald, keskusega Kurepalus. Võnnu vallvalitsuse ruumid jäid tühjaks. 29. mail 2018. aastal avas raamatukogu oma uksed Võnnu kultuurimaja 2. korrusel. Oleme jälle tagasi samas paigas, kust 1977 aastal välja koliti.
Aastate jooksul on Võnnu raamatukogu eestvõttel traditsiooniks saanud Gustav Suitsu sünniaastapäevade tähistamine. Raamatukogu osalusel sai teoks Võnnu „Lõokese“ seltsi taastamine ja tegevus.
1971. a 1. märtsist liideti Lääniste raamatukogu haruraamatukoguna Võnnu raamatukogu juurde. Läänistes oli raamatukogu avatud mõnel päeval nädalas, hiljem ühel ja sealne töötaja töötas ülejäänud aja Võnnus põhikogus.
Lääniste raamatukogu juhatajatena on töötanud 1971- 1984 Heida Pettai,
1985- 2011 Riina Gordejeva, 2011- 2014 Renna Rebane, 2015. Tiiu Meerits
Alates 1. jaanuarist 2020. aastast on Lääniste raamatukogu töö lõpetatud.