Võõpste raamatukogu
1929. a asutati Võõpste algkoolis Mäksa valla vabatahtliku tuletõrje ühingu Kastre kompanii raamatukogu.
Raamatukogu asus kogu Eesti Vabariigi aja jooksul koolimajas ja raamatukoguhoidjaks oli kõik need aastad kooliõpetaja Alma Viira, kes võttis osa kahest raamatukoguhoidjate kursusest ning omandas II järgu raamatukoguhoidja kutse.
Arhiivis on säilinud Mäksa valla vabatahtliku tuletõrje ühingu Kastre kompanii raamatukogu tegevuse aruanne 1939-1940. aasta kohta. Selle dokumendi põhjal oli raamatukogus 629 raamatut, sellest ilukirjandust 481. Raamatud olid eestikeelsed, ainult üks raamat oli venekeelne. Laenutusi oli kokku 1073, sellest ilukirjanduse laenutusi 996. Lugejaid oli 80, põhiliselt vanuses 14-30 eluaastat.
Õpilaste tarvis oli koostatud kogus olevatest raamatutest eraldi nimekiri, mille alusel toimus laenutamine igal neljapäeval peale koolitunde.
Raamatukogu tulud jaotusid järgmiselt: vallavalitsuselt 75 krooni, ülalpidavalt organisatsioonilt 40 kr ja haridusministeeriumilt 13,75 kr.
Ajaleht Postimees kirjutas 24. veebruaril 1931: “Võõbstesse ehitatakse seltsimaja. Juba möödunud aastal ühinesid Kastre ja Võõbste kohalikud seltsid ja ühingud, luues Kastre-Võõbste Seltside ja Ühingu Liidu, kelle ülesandeks oleksid suuremad hariduslikud ettevõtmised kohapeal.
Esimeseks sihiks on seatud ühise kodu, rahvamaja ehitamine, mille jaoks juba Kastre endise riigimõisa maast ruumikas plats ühes pealolevate tallidega on väljaplaneeritud. Isegi rahvamaja kavand on valmis ja esitatud ministeeriumile kinnitamiseks.
Teiseks võtab liit avaliku raamatukogu enese hoolde, mida senini Kastre Vabatahtliku Tuletõrje Ühing üleval pidas.”
Rahvamaja ehitamine mingitel põhjustel teoks ei saanud ja arvatavasti sellepärast asus raamatukogu kuni 1941. a Võõpste algkoolis.
1. jaanuaril 1941 oli kogus 609 raamatut, kuid need hävisid sõja ajal.
Nõukogude korra tingimustes alustas raamatukogu uuesti oma tegevust 1. aprillil 1947. a Võõpste külanõukogu ruumes, kus raamatukogule eraldati üks 10 ruutmeetri suurune tuba. Samas majas asus tol ajal ka sidejaoskond, külanõukogu, velskripunkt ja kolhoosikeskus. Esimeseks pealesõjajärgseks raamatukoguhoidjaks oli Voldemar Lappart, kes alustas 150 raamatuga, mis oli saadud teistest raamatukogudest (oletatavasti Pokalt ja Mäksalt).
2001. aastast on raamatukogu ringiga tagasi koolimajas, kuigi kooli enam pole. Hoone on suur ja ilus. Raamatukogu käsutuses on ligi 170 ruutmeetrit pinda. Maja esimesel korrusel tegutseb Võõpste pereklubi Noorus.
Tegevusaastate jooksul on töötanud raamatukogus:
1947 – Voldemar Lappart,
1947 – Eduard Viira,
1948 – Vaike Saar,
1957 – Elvi Kont,
1960 – Eliise Ojaveer,
1960-1966 – Vaike Karelson,
1966-1968 – Helle Jugaste,
1969-1976 – Hille Viilu,
1976 Anne Glase,
1977-1978 Sigrid Piiri,
1978-1980 Anne Glase,
1980 asendaja lühikest aega Vaike Karelson,
1981-1982 Anne Glase,
1983-1984 – Maie Paju,
1984-… – Tiina Arike.
